Tiwanaku kultuur sai alguse jõeäärsest linnakust Titicaca järve lähedalt. Tiwanaku tsivilsatsioon kehastas ja sümboliseeris Andide-äärse elu kahte võtmeelementi: kivi ja vett. Sealsed elanikud pöörasid tähelepanu suuresti veega seotud asjadele. Nad ehitasid vee kanaleid, et nähtavasti kontrollida vee rituaalset ja tegelikku voolu. Linna keskmeks oli veega täidetud vallikraav, mida ümbritsesid templid. Tiwanaku monumentaalkunstis domineerib nõndanimetatud Päikesevärav, monoliidne andesiidist plaat, mis on kõrvuti inkade linna Machu Piccau varemetega saanud rahvusvaheliseks ikooniks, sümboliseerides Lõuna-Ameerika arheoloogilisi rikkusi. Selle monumentaalse kiviskulptuuri keskseks elemendiks on eelnevalt nimetatud Sauakandja keda võib nimetada ka Väravajumalaks või Kiirtega jumalsuseks. Seda kujutist võib leida ka Tiwanaku keraamikalt. Sealsed inimesed tegelesid suuresti karjakasvatuse ja põllundusega.
postide või taladega, siis tekivad vastavalt mittetäieliku karkassiga või täiskarkassiga hooned. Hoone karkassi moodustavad: postid e sambad, talad, vahelaepaneelid, karkassi jäikust tagavad diafragmapaneelid või sidemed. Põhiliselt kasut r/betoon karkassi, teraskarkassi ja kivihoonetes osalist karkassi. Monoliitne karkass on ehitusel kohapeal ehitatud monoliitse R/betoonkarkassiga. Võivad olla lahenatud mitmet viisi: postplaadiga- kus tasapinnaline monoliidne lagi toetub otse postide otstele või ülaosas saienenud postidele (kapiiteelidele); Ja ribiline vahelagi. Karkassi elemendeid kivihoones on: postid (r/betoon, terasest, või laotud kivikonstruks). Talad (tavaliselt r/betoonist). Raudbetoonkarkass- enim kastuatav ehitusel. Kasut 2 põhimõttelist karkass skeemi- korrusepostkarkass ja jätkuvbpostkarkass. Postid on mitmesuguse ristlõikega: ruudu ristküikukujulised ja ümararistlõikega jne. Riivtalad kulgevad piki või põiki hoonet ja
annaabi.ee 
