Maailm jaguneb laias laastus kaheks: tsenter ja keskuse perifeeria (dependencia). NIEO – New International Economy O... III Tänapäeva neomarksism, Wallerstein (elav klassik): (täiendab Prebischi tsenter–perifeeriat) Maailm jaotatud neljaks: 1) tuumikalad – arenenud industriaalühiskonnad, demokraatlikud ühiskonnad, nö maailma tipp, stabiilne valitsus; 2) perifeeria – alaarenenud ühiskonnad, ekspordivad põhiliselt toorainet (Prebisch), mis oma äärmuses võib muutuda täiesti monokultuurseks, riigid, mis osalevad RV tööjaotuses sunniviisiliselt, neile surutakse midagi peale, perifeerias puuduvad tugevad valitsused, valitused on ebastabiilsed. //näited on muutunud ajas, kord ühed, kord teised. * Kui kaugest ajast alates on W. maailmasüsteem olemas? 16. sajandi paiku saab alguse – kuni 21. sajandi algus. Maailmasüsteem on kapitalistlik. Kapitalism kui selline tekkis W. järgi alles 16. sajandil Itaalia linnriikides
20. saj alguses toimusid Aafrikas tohutud majanduslikud muutused maailmamajandusse rakendamise tõttu. Kontinendi sotsiaalmajanduslik areng kiirenes, positiivselt mõjus uue tehnika kasutuselevõtt, aga ilmnes ka tendents, et kõik uuendused oli suunatud peamiselt sellele, et toorainet Aafrikast välja vedada – kohalike tööstusi eriti ei rajatud. Aafrikas oli saanud agraartööstuslike ressursside hankimise piirkond ning paljud piirkonnad sõltusid Euroopa vajadusest. Riigid muutusid monokultuurseks ning see on prevaleeriv tänaseni: mitmed riigid kasvatavad ainult üht kultuuri. Kui konkreetne riik elatub nt kakaomüügist, siis selle hinnalangus on riigile laastav. Aafrika hakkas tootma seda, mida Euroopa vajas, mitte seda, mida ise vajati. Autotootjad nagu Benz ja Daimler ehitasid esimesed sisepõlemismootoritega sõidukid ning koheselt tekkis vajadus kautšuki järele, millest sai kummi valmistada. See pole aga omane kultuur Aafrikale, vaid pärineb Brasiiliast
annaabi.ee 
