närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess nägemistaju. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silmal on võime kohaneda valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Tajumisala ulatuses ületab inimese silm mitmeid tehnilisi seadmeid Monokulaarse nägemise areng Sündimishetkel on nägemisteravus üsna kehv. See ulatub vaid käeliigutuste jälgimiseni. Selline kehv nägemine on enamasti põhjustatud nägemiskeskuste, kaasa arvatud lateraalse põlvikkeha tuuma ja nägemiskoore ebaküpsusest ajus. Esimeste nädalate jooksul toimub tänu reetina stimulatsioonile spetsiifiliste kortikaalsete seoste väljalangemine ja
ehk kumer sarvkest. Need eripärased osad annavad võimaluse täpsemale fokusseerimisele, sest kujutis reetinal on suurenenud. Sealjuures ei kasuta kameeleonid mitte läätse abil akommodeerimist vaid teevad seda sarvkesta abil, kuid akommodeerides muutub ka lääts positiivseks. (Le Berre 2000) Saagi jahtimisel on oluline jääda märkamatuks, seega ühe silmaga märgatud saagile liigutatakse ka aeglaselt, minimaalse pea liigutamisega ka teine silm. Saaki jahivad nad monokulaarse sügavustajuga, mitte stereopsise abil. Roomajate kohta on neil väga hea nägemine, mis laseb neil näha ka väikeseid putukaid 5-10 meetri kauguselt. (Ott 1998) Monokulaarne sügavustaju seisneb selles, et asja kaugust hinnatakse kujutise liikumise järgi reetinal. Mida rohkem liigub kujutus, seda lähemal on objekt. Evolutsioonile toetudes on monokulaarne sügavustaju ning korneaalne akommodatsioon primitiivsemad mehhanismid kui binokulaarne nägemine ja stereopsis. Kõige sarnasem
Viimane projetseerib temporaal või visuaalprk • Ventraalne V1-st oimukoore nägemispiirkondadesse info. - MIS miski on. • Mudelit on täiendanud Milner & Goodale: närvirada ülemisse oimuvakku- rakkudeni, mis Nägemishäired I polümodaalse tundlikkusega. Toetab sidet äratundmise ja tegevuse vahel. • Ühe silma võrkkesta või nägemisnärvi kahjustus põhjustab monokulaarse pimeduse ehk ühe silma nägemisvõime kadumise • Nägemisristmiku pikiläbilõige toob kaasa bitemporaalse hemianoopia – nägemine kaob mõlemast temporaalväljast.