meel, et mu palka ei vähendatud ega midagi, aga olin lihtsalt hämmastunud. Kohusetundest olen ma terve elu väga lugu pidanud, seega ei lasnud ma pärast seda juhust end kuidagi lõdvemaks ega lubanud edaspidi endale hilinemisi. Seda kindlasti mitte, minu jaoks on see siiski moraali küsimus, mis siis, et hispaanlaste jaoks ei juhtunud justkui mitte midagi. Kuna mina olen pärit pigem monokroonsest kultuurist, väärtustan ma aega teistmoodi kui hispaanlased. Rääkides polükroonsetest ja monokroonsetest kultuuridest, on oluline silmas pidada seda, et selle liigituse all mõeldakse veel tendentsi. Ühe kultuuri sees võib olla inimesi, kellel on polükroonne ajakäsitlus ja inimesi, kellel on monokroonne ajakäsitlus. Üldjuhul lihtsalt üks ajakäsitlus ühes kultuuris domineerib ning sellega peavad teised kohanema (Pajupuu 2001). Raske on kohaneda kuskil, kus suhtutakse millessegi hoopis teistmoodi, kui sa harjunud oled.
· Tugev tendents luua eluaegseid suhteid. Polükroonsetes kultuurides peetakse tähtsaks inimsuhteid ja perekonda. Need on kõige olulisemad ning neist lähtudes muudetakse sageli plaane. Ka hilinemisse suhtutakse polükroonses kultuuris palju vabamalt kui monokroomses kultuuris. Kui viimases nõuab kerget vabandamist juba 5-minutiline hilinemine, siis polükroomses kultuuris ei peeta isegi 4560-minutilist hilinemist vabandamist väärivaks. Rääkides monokroonsetest ja polükroonsetest kultuuridest tuleb silmas pidada, et selle all mõeldakse vaid tendentsi. Ka ühe kultuuri sees võib olla mõlema ajakäsitusega inimesi. Eestis arvatakse olevat monokroonseid ja polükroomseid inimesi võrdselt, ehkki enam aktsepteeritakse siin monokroonset käitumist. Üldiselt peetakse monokroonsemateks sakslasi, inglasi, sveitslasi, skandinaavlasi ja põhja-ameeriklasi. Polükroonsemad on need riigid ja piirkonnad, kust tuleb rohkem põgenikke Aasia,
annaabi.ee 
