valgus levib võre taha kõikides suundades. Need uued valgusallikad on koherentsed ( nad kas võnguvad samas faasis või neil on kindel faaside erinevus 4. Kas difraktsioon eeldab valguse monokromaatsust? Mis see on? Kui mõnelt eemal asuvalt monokromaatselt valgusallikalt jõuab valgus difraktsioonivõrele, siis muutub iga võre pilu uueks valgusallikaks, kust valgus levib võre taha kõikides suundades Monokromaatsus ehk monokromaatilisus on valgus- või üldisemalt elektromagnetlainete omadus olla "ühevärviline", s.o kindla sageduse jalainepikkusega. Monokromaatset valguslainet ei saa prisma abil lahutada erinevat värvi laineteks. Monokromaatset valguslainet annavad laserid. 5. Sõnastage Huygensi-Fresnel'i printsiip Huygens lõi laineoptika eesmärgiga seletada valguse kaksikmurdumist: erinevas suunas levivate ristvõnkumiste levimiskiirused on erinevad
stimuleeritud kiirguse teke ületab kiirguse neeldumist. See on võimalik ainult juhul, kui ergastatud olekus on rohkem osakesi kui põhiolekus pöördhõive. Pöördhõive on selline olukord, kus aines on palju kiirgamiseks valmis aatomeid. See saavutatakse pumpamise ehk elektrivälja abil. Joonis 2. He ja Ne aatomite energianivoode skeemid 5. Laserkiirguse omadused · Monokromaatilisus ja koherentsus · Lokaliseeritus · Intensiivsus ehk tugevus · Fokuseeritavus Monokromaatsus ehk monokromaatilisus on elektromagnetlainete omadus olla "ühevärviline", s.o kindla sageduse ja lainepikkusega. Monokromaatset valguslainet ei saa prisma abil lahutada erinevat värvi laineteks. Koherentsus on kokkukuuluvus, seostatus, kooskõlastatus. Koherentsus on füüsikas lainete kooskõlalisus, mis seisneb ühises võnkesageduses ja muutumatus faaside vahes. 6. Väikeste osakeste mõõdete määramine Väikeste osakeste mõõtmed saab määrata, kui on teada valguse lainepikkus ja
..ühe paarilise erutumine pärsib teist. Need vastandlikud retinaalsed protsessid tagavad värvinägemise. · Õige on 2 teooria kombinatsioon ehk kaksikprotsessi teooria: alguses trikromaatiline staadium, ja järgneb vastandprotsesside staadium: Värvinägemine ja `värvipimedus' · Trikromaadid - mitmed primaadid (sh inimene); paljud kukrulised. · Dikromaadid enamik imetajaid; ka need trikromaadid, kellel on sünnipäraselt (geneetiliselt) kahjustunud üks koonusrakkude süsteem. · Monokromaatsus e täielik värvipimedus - paljud imetajad ei näe üldse värve; sh mereimetajad. · Tetrakromaadid linnud, kalad, reptiilid, ämblikulised, paljud putukad. · Pentakromaadid nt tuvid Värvipimedus (e daltonism): ühe v mitme põhivärvi eristamatus (u. 5-8 % meestest, 0,2-0,4 % naistest) Protanoopia, (dikromatism) kõige sagedasem (99%) ei erista punast-rohelist. Deuteranoopia (ei erista rohelist teatud punase ja sinise kombinatsioonidest) Tritanoopia (ei erista sinistkollast)
Esimesed LASIK operatsioonid 1989 a. Laserid. Tööpõhiprintsiip Laseri tööks on vaja aines (seda nimetatakse töötavaks aineks) luua olukord, kus suuremale energiale vastavatel tasemetel on rohkem elektrone kui väiksemale energiale vastavatel tasemetel. Põhilised osad: 1. Optiliselt aktiivne keskkond 2. Energia pöördhõive loomiseks 3. Peegel 4. Poolpeegel 5. Laserikiir Laserid. Põhiomadused Monokromaatsus (ajaline koherentsus) kiirgus on kindla lainepikkuse väärtusega. Tugev ajaline ja ruumiline koherentsus on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnkesagedus lained on kooskõlalised. Kollimatsioon kiirte kimpu mitte hajuvus, korrapärasus, kõik kiired on parallelsed, mis võimaldab fookus punktis saavutada väga kõrgeid energiatihedusi ja võimsustihedusi. Laserid. Tüübid Lasereid liigitatakse:
7 A -absorptsioon - molaarne absorptsioon (neelduvustegur) (C=1 [mool], b=1 [cm]) T - läbipaistvus Krvalekalded Lambert - Beeri seadusest Kehtib lahjades lahustes. C<0.01 M. Suurtel kontsenratsioonidel tuleb arvestada ~ murdumisnäitaja parandit: ( 2) 2 2 Monokromaatsus ei ole absoluutne ( - on lainepikkusest sltuv). Vead tekivad laia piluga kitsaid neeldumisribasid mtes. Mtmisseeria käigus tuleb hoida instrumendi parameetrid konstantsed. Keemilised krvalekalded: happe-alus tasa-kaalulistes süsteemides Beeri seadus ei kehti, kui pHd ja ioonset judu ei hoita konstantsena Fotomeetria süstemaatiline viga (accuracy) sltub pilu laiusest, skaneerimise kiirusest, kiirguse lainepikkuse ebatäpsest määramisest.
II Aatom kiirgab energiakvandi, kui läheb suurema energiaga statsionaarsest olekust väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse. Selle valguskvandi sagedus : = ( E1 _ E2 ) / h Laserid ehk spektri nähtava diapsooni elektromagnetlainete kvantgeneraatorid töötavad indutseeritud kiirgusel, millel on samasugune sagedus, faas ja polarisatsioon nagu aatomites neeldunud kiirgusenergial. Laseri kiirgusel on suur vôimsus ( 1014W/cm2 ), väike hajumisnurk ( 10-5rad ) ja monokromaatsus ( kiirgus muutumatu sagedusega ). Kasutatakse valguslokaatoreis, holograafias ( ruumiliste kujutiste saamiseks ), silmaoperatsioonide teostamisel, metallide lôikamiseks. Tuumafüüsika 249. Radioaktiivne kiirgus jagunes magnetväljas kolmeks komponendiks, mis märgistati vastavalt : - komponent osutus positiivselt laetud osakeste vooks, heeliumi tuumadeks (He4). Neeldub paberilehes. - komponent osutus suure kiirusega liikuvateks negatiivselt laetud osakesteks, elektronideks (e o)
läbib valgus resonaatorit palju kordi ja stimuleeritud kiirguse tekkimise tõenäosus suureneb. Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke. Laser on seade stimuleeritud kiirguse saamiseks. Laseri korral tekitatakse pöördhõive optilisse resonaato- risse paigutatud aines. LASER: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu. Laserikiirgusele on omane: 1) ülikõrge monokromaatsus, 2) kiirte üliväike lahknevus ja 3) väga suur võimsus. Laser suudab seda, mis tavalisele valgusallikale on võimatu. Röntgenkiirgus on kas 1) pidurdus-, e. pärsskiirgus või 2) karakteristlik kiirgus. Pärsskiirguse spekter on pidev, karakteristlikul kiirusel aga diskreetne (kindlate sagedustega). Pärsskiirgus tekib kiirete elekt- ronide järsul pidurdumisel metallkehas (röntgenitoru anoodis).
Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke. Laser on seade stimuleeritud kiirguse saamiseks. Laseri korral tekitatakse pöördhõive optilisse resonaato- risse paigutatud aines. LASER: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse 24 võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu. Laserikiirgusele on omane: 1) ülikõrge monokromaatsus, 2) kiirte üliväike lahknevus ja 3) väga suur võimsus. Laser suudab seda, mis tavalisele valgusallikale on võimatu. Lainejada väljendab ettekujutust üksikust footonist. Lainejada veidi erinevate sagedustega komponendid interfereeruvad, moodustades lainepaketi. Valguse faasikiirus vf on kiirus, millega liigub lainepaketi eesmine äär (lainefront). Faasikiirust on eespool nimetatud lihtsalt lainete kiiruseks vf = / T = f = 2 f / (2 / ) = / k.
läbib valgus resonaatorit palju kordi ja stimuleeritud kiirguse tekkimise tõenäosus suureneb. Peeglite vahekaugus tingib vajaliku lainepikkusega seisulaine tekke. Laser on seade stimuleeritud kiirguse saamiseks. Laseri korral tekitatakse pöördhõive optilisse resonaato- risse paigutatud aines. LASER: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu. Laserikiirgusele on omane: 1) ülikõrge monokromaatsus, 2) kiirte üliväike lahknevus ja 3) väga suur võimsus. Laser suudab seda, mis tavalisele valgusallikale on võimatu. Lainejada väljendab ettekujutust üksikust footonist. Lainejada veidi erinevate sagedustega komponendid interfereeruvad, moodustades lainepaketi. Valguse faasikiirus vf on kiirus, millega liigub lainepaketi eesmine äär (lainefront). Faasikiirust on eespool nimetatud lihtsalt lainete kiiruseks vf = / T = f = 2 f / (2 / ) = / k.
annaabi.ee 
