florofoori ergastusspektrile. Kolm sammu fluorestsentsi mõõtmisel: 1. Fluorestsentsi mõõtmisel varieeritakse ergastavat kiirgust, kuni tekib fluorestsents. 2. Selle järel mõõdetakse teise monokromaatori abil fluorestsentsi spekter ja maksimaalse emisiooni lainepikkuse jaoks mõõdetakse ergastusspekter. 3. Kolmandal korral mõõdetakse emissiooni maksimaalsel ergastusel. 30.Kuidas tekib ergastus-emissioon spekter (3D spekter) Esimesel monokromaatoril valitakse ergastuse lainepikkus ja siis mõõdetakse kogu emisiooni spekter. Detektor – ribadetektorite süsteem (mitu detektorit järjest). Spektrid järjestatakse ergastuse lainepikkuse kasvu järgi. 31.Mis on fluorestsentsi kvantsaagis? Iga neelatud energia kvant ei põhjusta fluorestsentsi. Fluorestsentsi efektiivsuse kvantitatiivseks näitajaks on fluorestsentsi kvantsaagis: Kvantsaagise näitaja asub vahemikus 0 (fluorestsentsi ei ole) – 1 (kõik molekulid
nende võime ergastuda. Pii-elektrone delokaliseerivad funktsionaalsed rühmad on amino, -OH, -F ja metoksü. Neid gruppe sisaldavad molekulid fluorestseerivad. Molekuli jäikus suurendab fluorestsentsi, kuna energiat ei ole nii lihtne enam võnkumistele ja keskkonna soojusele anda (põrkumised teiste molekulidega). Viskoossus suurendab fluorestsentsi (toimub vähem kokkupõrkeid). 25.Seadme skeem selgitusega 26.Kuidas tekib ergastus-emissioon spekter (3D spekter) Esimesel monokromaatoril valitakse ergastuse lainepikkus ja siis mõõdetakse kogu emisiooni spekter. Detektor koosneb mitmest järjestikusest detektorist ehk ribadetektor. Spektrid järjestatakse ergastuse lainepikkuse kasvu järgi. 27.Mis on fluorestsentsi kvantsaagis? Fluorestsentsi kvantsaagis on fluorestsentsi efektiivsuse kvantitatiivseks näitajaks. Kvantsaagise näitaja asub vahemikus 0 (pole fluorestsentsi) kuni 1 (kõik molekulid on ergastatud olekus ja põhjustavad fluorestsentsi).
annaabi.ee 
