Pideva spektri annavad hõõguvad tahked ja vedelad kehad. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul) Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest. Kiirgusspekter on üksikute monokromaatiliste komponentide kogum. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab c = f lainepikkus(m)=osakese kiirus(1m/s)/kiiratava kiirguse sagedus(mhz) E k - E m = h f aatomi energ kõrgemas statsionaarses olekus(J,eV)-aatomi energia madalamas statsolekus(J,eV)=plancki konstant*kiiratava kiirg sagedus
sisaldavad sellest perioodist teosed palju võõrobjekte nagu ajaleheväljalõiked, kangad, kirjad, tubakapakid jne. Erinevalt analüütilisest kubismist on sünteetiline kunst palju elulähedasem ja rahulikum. Kuigi säilib põhimõte, et objekt lahutatakse geomeetrilisteks algosadeks ning pannakse uuesti nii kokku, et näidata seda mitme nurga alt, on tükid suuremad, lihtsamad ja neid on vähem ning tähtsaks osaks saab ka värv, mis on erksam, puhtam ning mitmekülgsem. Tuhmide monokromaatiliste värvide asemel tõusevad esile erksamad ning palju laiemas spektrumis toonid. Sünteetilises kubismis on väga tähtis osa ka kolaazitehnikal. Kui analüütilises kubismis võeti ette mingi objekt ja see lahutati tükkideks ning seejärel pandi kokku, siis sünteetilises kubismis mõtleb kunstnik alguses vormidele ja värvidele ja alles siis mõtleb välja teema või motiivi. Taolise meetodiga astusid kubistid suure sammu abstraktsele kunstile lähemale. Levib võrdlus, et kui
Seega on spektrivärvused puhtad värvused. Valguse aistingu põhjustavad elektromagnetlained pikkusega 380760 nm. Spektrite jaotamine: kiirgus-ja neeldumisspekter Spektreid jaotatakse oma tekkepõhjuse järgi kiirgus- ja neeldumisspektriteks. Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest. Kiirgusspekter on üksikute monokromaatiliste komponentide kogum. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine. Neeldumisspekter näitab, 4 millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab. Neeldumisspektri moodustavad mustad neeldumisjooned.Tekib optilise resonantsi põhimõttel. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab. On ka kiirgusspektri "negatiiv".
siis elektrivälja tugevuse vektori niisugune komponent, mis on molekulide paiknemise sihiga risti, neeldub aines ja läbi tuleb ainult elektrivälja tugevuse komponent, mis on paralleelne molekulide paiknemise sihiga. 61. Valguse interferentsi mõiste. Newtoni rõngast tekke kvalitatiivne põhjendus. Valguse interferents on nähtus, kus erinevad valguslained mingis ruumipunktis kohtudes võivad teineteist võimendada või kustutada. On võimalik monokromaatiliste koherentsete (s.o konstantse faasiga) valguslainete korral, millel on sama sagedus. Newtoni rõngasteks nimetatakse interferentsipilti, mis tekib, kui pikafookuseline tasakumer lääts asetada kumerusega vastu tasast klaasplaati. Kui läätsele suunata valgus, siis läätse kumeralt pinnalt ja plaadi tasaselt pinnalt peegeldunud valgus moodustab kontsentriliste heledate-tumedate interferentsrõngaste süsteemi. 62
annaabi.ee 
