osaliselt kristalliseerunud. Sellisel juhul on tegemist seguga, milles üks ja sama aine on osaliselt tahkes, osaliselt amorfses olekus. Kristallilises aines ehk tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve aine koguse, siis öeldakse, et tegemist on monokristalliga. Looduses aga esineb monokristalle harva. Põhiliselt esinevad tahked ained polükristallilisel kujul. St. et ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Monokristallis, kus aatomite või molekulide paigutus allub kindlale korrapärale, sõltuvad paljud aineomadused suunast. Nt. kristalli vastupanu kokkusurumisele sõltub sellest, millises suunas kristalli kokku suruda. Kristalli soojusjuhtivus ja tema optilised omadused sõltuvad samuti suunast. Sellist kristalli omaduste sõltuvust suunast anisotroopiaks. Kui aine omadused suunast ei sõltu, on tegemist isotroopiaga. Nagu vedelikuski on ka kristallides molekulid pakitud tihedalt, mis teeb kristalli
Kui vedelikule rakendada väga lühiajaline jõud, käitub ta tahke kehana Tahked ained (tahkised) Tahkised säilitavad mehaanilise koormuse all oma kuju. Struktuurilt ja omadustelt jagunevad tahkised mitmesse alarühma: Monokristallid, Polükristallid, Amorfsed ained, Keeruka ehitusega tahkised Monokristallid Koosnevad aatomitest, molekulidest või ioonidest, mis asuvad kindlates ruumipunktides, kristallvõre sõlmedes. Aatomite, ioonide ja molekulide vastastikune asend monokristallis kordub suurematel vahekaugustel – kaugkorrastatus. Osakeste paigutuse korrapärasus väikestel vahekaugustel - lähikorrastatus Polükristallid koosnevad paljudest monokristallidest. asetuvad ebaregulaarselt tavaliselt tekkivad sulanud ainete jahtumisel. Kõiki kristalseid aineid iseloomustab kindel sulamistemperatuur Amorfsed ained neis esineb ainult lähikorrastatus, amorfsed ained on isotroopsed, sellesse tahkiste rühma
annaabi.ee 
