Füüsika seisukohalt on amforne aine = üliväikese voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. Monokristall – Terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja seesama süsteem/ Ühesugune kristallstruktuur säilib üle kogu aine koguse. Polükristall – Aine, mis koosneb paljudest erinevate orienteeritud monokristallidest. On keskmiselt isotroopsed. Anisotroopia – Nähtus, mis esineb monokristallides ja vähesel määral polükristallides. Isotroopia – Aine omadused suunast ei sõltu. Faas – Mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastikmõju ja soojuliikumise iseloomu poolest. Faasisiire – Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus – Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine massiühiku kohta. Kondenseerumine(veeldumine) – Üleminek gaasilisest faasist vedelasse.
Score: 6/6 10. Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response Feedback A. metalli struktuuri jaotumist teradeks, terade aatomkristallilist struktuuri ja aatomite paigutust kristallivõres B. aatomite omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis C. kristallivõrede vahelist paigutust monokristallides D. aatomite vahelist paigutust molekulides Score: 5/5 11. Mis on metallisulam? Student Response Feedback A. on kahe või enama komponendi kokkusulatamise või paagutamise teel saadud aine, mille põhikomponent on (>50%) metall B. on kahe komponendi
tardlahus d. keemiline ühend Score: 6/6 Küsimus 10 (5 points) Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. aatomite omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis b. kristallivõrede vahelist paigutust monokristallides c. aatomite vahelist paigutust molekulides d. metalli struktuuri jaotumist teradeks, terade aatomkristallilist struktuuri ja aatomite paigutust kristallivõres Score: 5/5 Küsimus 11 (5 points) Mis on metallisulam? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. on kahe või enama komponendi
libisemissuundadeks. Libisemispinnad ja libisemissuunad on need, kus osakeste paiknemise tihedus on suurim e kus osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja. TTK võre korral on libisemis- pindadeks {111} pinnad ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> (joon 5-13). Millised on libisemispinnad ja libisemissuunad RTK ja SPH võre korral? Monokristallides toimub plastiline deformatsioon libisemispindadel (slip planes) toimuva libisemise tulemusel. Polükristalse materjali korral toimub selle tulemusel terade pikenemine. Võib toimuda ka kaksikute tekkimine. 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub
Ge, Si, GeAs, CdS, InP. Integraalskeemide tehnoloogias leiavad juba praegu kasutamist monokristallid mõõtmetega pikkusega suurem kui 1 meeter, läbimõõduga 25 cm ja kaaluga rohkem kui 100 kilogrammi. Selle kümnendi lõpuks on pooljuhttööstus planeerinud 41 ülemineku kuni 40 sentimeetrilise läbimõõduga monokristallide kasutamisele. Defektide tihedus nendes monokristallides ei tohi ületada 10 ühel ruutsentimeetril. 4.11. Anisotroopia Monokristallide mitmed füüsikalised omadused sõltuvad tugevalt kristallograafilisest suunast. Omaduste sõltuvust kristallograafilisest suunast nimetatakse anisotroopiaks ja see on seotud erinevusega aatomite ja ioonide pakketiheduses erinevates kristallograafilistes suundades. Anisotroopsed omadused on elastsusmoodul, elektrijuhtivus ja peegeldusindeks.
annaabi.ee 
