Koguon kollegiaalselt otsuseid langetavad inimeste kogumid, nt Vabariigi Valitsus, vallavolikogu, Kultuurkapitali Nõukogu, töövaidluskomisjon, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Isik haldusorganinaon füüsiline isik, nt minister, tervisekaitseinspektor, politseinik või juriidilisest isikust haldusekandja tervikuna, nt kohaliku omavalitsuse üksus või õigusvõimeline asutus Haldusorganeid võib otsuste vastuvõtmise korra järgi liigitada ka monokraatseteks ehk ainuisikulisteks ja kollegiaalseteks. Monokraatses organis teeb otsuse üks isik, nt Vabariigi President, minister Kollegiaalses organis teeb otsuse isikute kogu, nt Vabariigi Valitsus, linnavolikogu, Hasartmängumaksu Nõukogu) Organikandjaon füüsiline isik organi taga. Asutus (haldusekandja osana) Haldusekandja asutuson haldusekandja osa, mis moodustab varade ja personali tervikliku kogumi kindlate alaliste avaliku halduse ülesannete täitmiseks. Sisuliselt
ja 19 kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor. Konkreetsetes seadustes on sätestatud ka avalik-õiguslike sihtasutuste organid. Näiteks Kultuurkapitalil on nendeks Kultuurkapitali nõukogu, vastavate sihtkapitalide nõukogud, Kultuurkapitali kantselei (teostab Kultuurkapitali täitev-korraldavat tegevust) ja Kultuurkapitali tegevdirektor (KS §d 11, 14, 17). Organeid võib liigitada otsuste vastuvõtmise korra alusel monokraatseteks ehk ainuisikulisteks ja kollegiaalseteks. Monokraatseks organiks on näiteks Vabariigi President. Seevastu Vabariigi Valitsus, kohaliku omavalitsusüksuse volikogu jne. on kollegiaalsed organid. 42 3. Organ, asutus, ametiasutus Organil on keskne koht riigi- ja õiguse teoorias. Õiguspraktikas seevastu kasutatakse sageli mõisteid asutus ja ametiasutus. Saksa haldusõigusteoorias loetakse ametiasutusi (Behörde) riigi või muude avaliku halduse kandjate organiteks
ja 19 kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor. Konkreetsetes seadustes on sätestatud ka avalik-õiguslike sihtasutuste organid. Näiteks Kultuurkapitalil on nendeks Kultuurkapitali nõukogu, vastavate sihtkapitalide nõukogud, Kultuurkapitali kantselei (teostab Kultuurkapitali täitev-korraldavat tegevust) ja Kultuurkapitali tegevdirektor (KS §d 11, 14, 17). Organeid võib liigitada otsuste vastuvõtmise korra alusel monokraatseteks ehk ainuisikulisteks ja kollegiaalseteks. Monokraatseks organiks on näiteks Vabariigi President. Seevastu Vabariigi Valitsus, kohaliku omavalitsusüksuse volikogu jne. on kollegiaalsed organid. 42 3. Organ, asutus, ametiasutus Organil on keskne koht riigi- ja õiguse teoorias. Õiguspraktikas seevastu kasutatakse sageli mõisteid asutus ja ametiasutus. Saksa haldusõigusteoorias loetakse ametiasutusi (Behörde) riigi või muude avaliku halduse kandjate organiteks
annaabi.ee 
