tunnistust maakoore hilisematest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel (vee all ka Neugrundi kaatris). Väiksemad aluskorra kõrgendid on nt Uljaste kuplistik, Kärdla astrobleem.. Pealiskord – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestunud kivimeid. Pealiskorra kivimid on samuti nõrgalt kallutatud monoklinaalse- või peaaegu rõhtlasuvusega. Vendi ladestu – vanim pealiskorra ladestu, mis kuhjus aguaegkonna lõpus u 600 kuni 570 milj a tagasi, kui Põhja- ja Kirde-Eesti aladel oli ulatuslik mageveekogu. Kuna see veekogu tungis meie aladele idast, väheneb vendi setendite paksus läääne suunas ning Lääne- ja Edela-E need puuduvad täielikult (seal olid mandrilised tingimused sellel ajal). Esindatud on erinevad setendid jämedateralised liivakividest kuni savideni
lumikatte paksus on 3040 cm, kusjuures rannikul on lund vähem ja kõrgustikel rohkem. Pealiskorraks loetakse settekivimite kompleksi, mis katab aluskorra tugevasti Kõrgustikel koguneb iga 10 m kõrguskasvu kohta 1% lisasademeid ja õhutemperatuur on moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestatud kivimeid. Pealiskorra kivimid on nõrgalt madalam kui lauskmaal seega ka sulapäevi vähem ja lumikate tüsedam. Kõige paksem on kallutatud monoklinaalse või peaaegu rõhtlasuvusega. Nad on kuhjunud maakoore lumikate veebruari lõpus ja märtsi alguses, mil ühtlane lumikate on Eestis küündinud 90 cm- platvormilise arengu staadiumil, mistõttu vastavad kihid ei ole kurdunud ega läbitud ni. tardkivimite intrusiividega. Küll võib leida pealiskorra kivimites mitmesuguseid settelünki Alates 1866. a
annaabi.ee 
