Majakovski ütleb selgelt välja, et ta luuletab prostituutidele, kes kannavad teda nagu pühakut kätel. See on enda teadlik võõrandumine ,,kotletist rasvase suuda õgarditest", kelle maailmapilt on ,,kitsas nagu austril" ja kellele ei olegi määratud mõista kunsti. Kompromissid on välistatud mõlemalt poolt. Majakovski luules on kõik erakordselt suur: luuletajal pole raske sammuda läbi ookeani, panna Päike endale monokliks, temaga mõnusalt teed juua ning maailma asju arutada. Jumalaga on Majakovskil erilised suhted: ta ei tunne tema ees tavapärast aukartust, pigem arvab luuletaja, et tal on õigus jumalale nõudmisi esitada. Luuletuses ,,Kuulake!" tormab ta hingeldades jumala juurde ja palub tal süüdata valgus. Majakovski luuletab jumalavastasusest oeemis ,,Pilv pükstes"(1915 a.) ning lunastava ohvri ideed tragöödias ,,Vladimir Majakovski"(1913 a.) 1915
kaastunne nende vastu, kellega ta tundis hingesugulust ja kelle kannatusi mõistis. Tema sõnakasutus on sama jahmatav, ülbe ja julge nagu ta luuletaja- minagi. Ta oskab poetiseerida seda, mida teised ei märkagi, ja kasutab hoopis erilisi, sageli ka omaloodud sõnu. Piem luuletab ta prostituutidele, kes kannavad teda nagu pühakut kätel. Tema luules on kõik erakordselt suur: luuletajal pole raske sammuda läbi ookeani, panna Päike endale monokliks, temaga mõnusalt suvilas teed juua ning maailma asju arutada. Jumalaga on Majakovskil erilised suhted: ta ei tunne tema ees tavapärast aukartust, pigem arvab luuletaja, et tal on õigus jumalale nõudmisi esitada. Luuletuses ,,Kuulake!" tormab ta hingeldades jumala juurde ja palub tal süüdata valgus. Ajal mil ta tegi niinimetatud ROSTA aknaid, et kindlustada nõukogude võimu, siis see soov väljendus ka tema loomingus: ilmusid ,,Luuletus Nõukogude passist", ,,Seltsimees
annaabi.ee 
