aega koos olnud. Nad ei ole abielus, vaid vabaabielus. Tõenäoline on, et neil pole lapsi. Selle põhjuseks pole mitte võimetus neid saada, vaid pigem vaimne küpsemine ja majandusliku jõukuse kogumine selle vastutusrikka ülesande kandmine. Seega on tõenäoline, et laste saamine on lükatud kaugemasse tulevikku. Sellest tulenevalt võivad partnerid teineteisele pühenduda ja üksteist tundma õppides kokku kasvada ning hiljem, veendunud omavahelises sobivuses, astuda monogaamsesse abiellu. Moodne eestlane peab lähisuhetes küll tähtsaks truudust ja usaldust, kuid väärtustab ka mõlema partneri isiklikku vabadust. Ka peab ta meeste ja naiste kohustusi kodus enam vähem võrdväärseteks, see tähendab, et naine ei pea tegema kõiki majapidamistöid ja mees ei pea iga päev sisseoste tegema ja toidukorviga kassa ees sabas seisma. Vaba aega on kaasaegsel napivõitu. Vabad hetkel aga veedab ta ka sõpradega pubis
teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid. Käsitöölisi, st kõiki tootva tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus. Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu. Kunst on allutatud riigi huvidele: ei tohi olla mingit kunsti kunsti enda pärast kunst peab inimest kasvatama riigitruuks. Perekonda ja monogaamsesse abiellu suhtub aga eitavalt. Perekond ja abielu lõhuvad tema arvates riigi ühtsust. Eriti andekatel ühiskonnaliikmetel on lubatud ja isegi kohustatud võimalikult paljude järglaste sigitamine. Lapsed aga antakse ühiseks kasvatamiseks. Ükski vanem ei tea, kes on tema järeltulija. Ja põhjendus on see, et "sinu" ja "minu" lapsed lõhuvad ühiskonna ühtsust ning ühine laste kasvatamine aitab kaasa ühiskonna ühtsustunde kasvamisele. Dialoogis "Riik"
Ka loomulikud kalduvused ja võimed jagunevad võrdselt mehe ja naise vahel. Platoni ideaalriigis on kõik ametid kuni kõrgema tipuni välja naistele avatud. Oluline pole mitte see, kas sa oled mees või naine, vaid milline on sinu loomus (eeldused, võimed). Vastavalt naises olevatele eeldustele peab ta saama ka mehega võrdse/sarnase hariduse selleks, et oma funktsioone ühiskonnas korralikult täita. Perekonda ja monogaamsesse abiellu suhtub Platon aga eitavalt. Perekond ja abielu lõhuvad tema arvates riigi ühtsust. Eriti andekatel ühiskonnaliikmetel on lubatud ja isegi kohustatud võimalikult paljude järglaste sigitamine. Lapsed aga antakse ühiseks kasvatamiseks. Ükski vanem ei tea, kes on tema järeltulija. Ja põhjendus on see, et "sinu" ja "minu" lapsed lõhuvad ühiskonna ühtsust ning ühine laste kasvatamine aitab kaasa ühiskonna ühtsustunde kasvamisele.