Eestlane on väga usuleige rahvas. Enamasti pole meie väärtushinnangud seotud jumalasõnaga. Arvan, et tähtsaim maailmavaate kujundaja on usk, sest see annab meile kindla sihi. Põhimõtted ei pea tingimata seotud olema religiooniga, meid võib edasi juhtida ka ideoloogia, perekond või armastus. Eestis lahutatakse 60% abieludest, neist 40 % esimese kahe ametliku kooselu aasta jooksul. Haruldane nähtus pole ka üksikemad ning monogaamseid suhteid harrastavad vähesed. Tuhandest rasestunud naisest teeb Eestis aborti 23, kuid Inglismaal 17. Taolisi ebameeldivaid olukordi elus saab ennetada, kuid selleks on vaja lapsele juba noores eas selgeks teha, mis on õige või vale. Mina usun perekonda ja selle püsimisse, kuid koduse harmoonia nimel tuleb pingutada. Nüüdisaegsete noorte suurim viga on abielluda pärast lühikest tutvumisaega. Abielu on püha ja sellesse liitu peaksid astuma
ainevahetushäired, puu nõrgeneb. 2. Tüvekahjurid - toituvad kambiumi mahladest, takistavad mahlade normaalset liikumist, puu kuivab. 3. Juurekahjurid - närivad või koorivad juuri, häirides vee- ja toitaineteringet. Puude vastupanuvõime putukkahjuritele oleneb: 1. Puuliigist - lehtpuud on vastupidavamad kui okaspuud kuna vahetavad lehti igal aastal. 2. Puu füsioloogilisest seisundist. Üraskid Eestis 63 liiki, metsandusliku tähtsusega on umbes 25 liiki. Eristatakse nn. monogaamseid (perekonna moodustavad üks emane ja üks isane) ja polügaamseid (ühe isasputuka kohta mitu emast) üraskeid. Reeglina esineb üks põlvkond aastas, erakordselt soodsatel aastatel kaks. Erinevad üraskiliigid asustavad kas puu tüve- või võraosa, samuti on igal liigil kindel puuliik, mida ta kahjustab. Valdav osa üraskitest on sekundaarsed kahjurid, st. et nad asustavad haigeid, nõrgestatud puid.
annaabi.ee 
