Pikad foneemid kuuluvad erineva rõhuga (kerge või raske) hääldatud silpi (Tiit-Rein Viitso). 3) Pikad monoftongid on kahe samasuguse vfoneemi ühendid e. kokku 9 vfoneemi (Mati Hint, Arvo Eek, Ilse Lehiste). Lõppseisukoht: foneetiliselt pikad ja ülipikad monoftongid loetakse fonoloogiliselt kahe foneemi järjenditeks. Fonoloogiline põhjendus: pikad monoftongid on funktsioonilt paralleelsed diftongidega (saame-saime). Sarnaselt ka laadivahelduse tulemusel tekkivates monoftongides / diftongides kõrgete vokaalide madaldumine (süsi-söe, lugu-loo). 22. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? · Konsonantide hääldamisel moodustatakse kõnetrakti mingisse kohta kitsus (sulg või ahtus). · Õhk võib pääseda vabalt voolama kas nina kaudu või suu kaudu üle keele külgede. 23. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! HÄÄLDUSVIIS: 24. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid
Pikad vfoneemid kuuluvad erineva rõhuga (kerge või raske) hääldatud silpi (Tiit-Rein Viitso); 3) Pikad monftongid on kahe samasuguse vfoneemi ühendid e. kokku 9 vfoneemi (Mati Hint, Arvo Eek, Ilse Lehiste). Lõppseisukoht: foneetiliselt pikad ja ülipikad monoftongid loetakse fonoloogiliselt kahe foneemi järjenditeks. Fonoloogiline põhjendus: pikad monoftongid on funktsioonilt paralleelsed diftongidega (saame-saime). Sarnaselt ka laadivahelduse tulemusel tekkivates monoftongides / diftongides kõrgete vokaalide madaldumine (süsi-söe, lugu-loo). Konsonandid häälikud, mis ei vasta vokaalide definitsiooni tingimustele; õhuvoolule tekib keele (suu) keskele takistus sulg või ahtus. Konsonantide hääldamise seisukohalt on olulised kolm tegurit: 1) moodustusviis 2) fonatsioon (heliline või helitu) 3) häälduskoht. Konsonantide liigitus hääldusviisi järgi
annaabi.ee 
