Monoloog ehk üksikõne võib olla nii üksi oleva inimese kõnelemine kui ka ühe tegelase teisele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas üsna harva, sest arvatakse, et üksikõnes langeb näidendile omane pinge ning lugeja/vaataja tähelepanu hajub. Peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks, kuid ka lavale tehniliste või ajaliste piirangute tõttu sobimatute sündmuste edastamiseks. Näitekirjanduses esineb monodraamasid, mis koosnevad vaid ühe tegelase monoloogist. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised tegelane vahetab vaatepunkte või kaalub poolt- ja vastuargumente. 13.Mis on remark, mis on repliik? Remark on tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekujutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejatele. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti:
Monoloog ehk üksikõne võib olla nii üksi oleva inimese kõnelemine kui ka ühe tegelase teisele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas üsna harva, sest arvatakse, et üksikõnes langeb näidendile omane pinge ning lugeja/vaataja tähelepanu hajub. Peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks, kuid ka lavale tehniliste või ajaliste piirangute tõttu sobimatute sündmuste edastamiseks. Näitekirjanduses esineb monodraamasid, mis koosnevad vaid ühe tegelase monoloogist. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised tegelane vahetab vaatepunkte või kaalub poolt- ja vastuargumente. 13.Mis on remark, mis on repliik? Remark on tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekujutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejatele. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti:
või seostamatud, nt absurdinäidendis. Dialoog võib monologiseeruda, kui tegelased on ühel arvamusel, üks tegelane domineerib ja kommunikatsiooni ei toimu. Monolooge on kahte tüüpi: · üksik inimene räägib; · ühe tegelase repliik on piisavalt pikk, et iseseisvuda. Sel juhul võib monoloogi katkestada täpsustavate küsimustega või nõusoleku repliikidega. Monoloogi kasutatakse tegelase siseelu avamiseks või sobitamatute sündmuste edastamiseks. Esineb ka monodraamasid, mis koosnevad ühe tegelase monoloogidest. S. Becket Krappi viimane lint. Headele monodraamadele peetakse iseloomulikuks dialoogilisust: · tegelane vahetab vaatepunkte; · tegelane räägib eemalviibiva tegelase või publikuga. Tegevuslik ja mittetegevuslik monoloog. 5. Tegelase ja tegelaskonna analüüsi võimalusi Tegelased on loodud, erinevalt inimestest on nad fiktsionaalsed. · tegelaskontseptsioon, tegelase olemus; · tegelase loomise vahendid ja tehnika;
annaabi.ee 
