NH3 molekuli ja 3 Cl iooni. Ligandi side tsentraalaatomiga moodustub sama ligandi ühe või mitme aatomi vaba elektronipaari kaudu. Kui ligand on seotud kompleksimoodustajaga ühe aatomi kaudu, nagu NH3 diammiinhõbe(1+)ioonis (H3N: Ag :NH3), on tegemist monodentaatse ligandiga, kuid ligandid võivad olla ka bi-, tri-, ning polüdentaatsed st side on moodustunud sama ligandi kahe, kolme või enama aatomi vaba elektronipaari kaudu. Ligandidest on suur osa monodentaatsed, nende hulka kuuluvad: a) ühe negatiivse laenguga liht- ja liitioonid nagu F-, Cl-, Br-, I-, OH-, NO2-, NH2-, CN-, SCN- jt; b) üheaatomilised negatiivse laenguga väiksema oksüdatsiooniastmega ioonid nagu O2-, S2-, Se2-, N3- jt; c) neutraalsed molekulid nagu H2O, NH3, CH3OH, C2H5OH, NH2OH, amiinid RNH2 jt; d) kaheprootoniliste hapete anioonidest S2O32- (:SSO32), CO32 (:OCO22), SO42- (:OSO32) jt.
Paljud kompleksühendid on värvilised ja/või paramagnetilised, nende omaduste mõistmiseks ja ennustamiseks tuleb tunda kompleksühendi elektronstruktuuri, selleks võib kasutata nt kristallivälja teooriat. 78. Ligandid. Mono- ja polüdentaatsed ligandid. Tooge näiteid. Miks kasutatakse kompleksonomeetrias titrantideks polüdentaatseid ligande? Ligandid on molekulid, ioonid, orgaanika mis seondub kompleksimoodustajaga (tsentraalaatomiga). Monodentaatsed ligandid on ligandid mis saavad seonduda ühest kohast tsentraalaatomiga, polüdentaatsed ligandid on ligandid mis on võimelised ühe tsentraalaatomiga mitmest kohast liituma. Monodentaatne on näiteks ammiin ligand(ammoniaak) või halogeno( kloriid, jodiid, fluoriid, bromiid) polüdentaatsed on oblikhape, EDTA, nitro, etüleendiamiin. Kompleksonomeetrias kasutatakse polüdentaatseid ligande seepärast, et titrant (ligand) ja analüüsitav ioon moodustaks üks ühele komplekse, et