monoalküül- atseto-äädikhappeester Eespool toodud reaktsioonis kulgeb alküülimine SN2 mehhanismi järgi, seega parimaid tulemusi saadakse primaarsete alküülhalogeniididega. Sekundaarsete alküülhalogeniidide puhul kulgeb reaktsioon madalate saagistega ja tertsiaarsete alküülhalogeniidide puhul toimub elimineerumine. Monoasendatud estris on säilinud veel üks happeline vesinik, saab läbi viia veel teisegi alküülimise, kuid see kulgeb märksa raskemates tingimustes. Sünteesi tulemusena saadakse dialküülatsetoäädikhappe ester. Monoasendatud metüülketoonide (monoasendatud atsetooni) sünteesimiseks viiakse läbi ainult üks alküülimine. Seejärel monoalküülatsetoäädikhappe ester hüdrolüüsitakse, kasutades lahjendatud NaOH või KOH lahust. Sellele järgneval segu
Tselluloosi reageerimisel lämmastikhappega moodustuvad lämmastikhappe estrid. Nitreerimisreaktsioon lämmastikhappega kulgeb mono-, di-, ja triasendatud tselluloosi estrite tekkega: [C6H7O2(OH)3] n + n HNO3 [CH6H7O2(OH)2ONO2] n + nH2O [C6H7O2(OH)3] n + 2n HNO3 [CH6H7O2(OH)(ONO2)2] n + 2nH2O [C6H7O2(OH)3] n + 3n HNO3 [CH6H7O2(OH)(ONO2)3] n + 3nH2O Asendatuse aste määratakse saadud nitrotselluloosis sisalduva lämmastiku protsentuaalse hulga järgi. Monoasendatud estrid sisaldavad teoreetiliselt 6,7%, diasendatud 11,1% ja triasendatud 14,4% N. Kuna tselluloosi nitreerimisreaktsioon on tasakaaluline, siis kaasneb temaga hüdrolüüsireaktsioon, mille tulemusel moodustub segu erineva asendatusastmega tselluloosi lämmastikhappeestrist. Mõningal määral võivad tugevalt happelises keskkonnas kulgeda ka desktruktsioonireaktsioonid, mis vähendavad nitrotselluloosi molekulmassi.
Peamised funktsionaalrühmad: 1. Süsivesinikud Molekul koosneb vaid süsiniku ja vesiniku aatomitest. Jagatakse kahte peamisse klassi alifaatsed ja aromaatsedsüsivesinikud. 1.1. Aromaatsed süsivesinikud Molekulis sisaldub vähemalt üks benseenituum. Nimetatakse areenideks. Üldvalem CnH2n-6 Areenide nimetamisel kasutatakse väga palju mittesüstemaatilisi ehk triviaalnimetusi. Kõige tähtsam aromaatne süsivesinik on benseen: üldvalem C6H6. · Monoasendatud benseen kasutatakse alati lõppliidet -benseen (nt. nitrobenseen, klorobenseen). · Alküülasendatud benseeni derivaadid oleneb alküülahela pikkusest: o Kui ahelas rohkem kui 6 süsinikuaatomit, siis valitakse tüviühendiks alküülahel. o Kui ahelas on vähem kui 6 süsinikuaatomit, siis valitakse tüviühendiks areen. 6-fenüülhept-3-een
annaabi.ee 
