partnerid töötavad ning nende sissetulek on oluline pere majanduslikuks toimetulekuks. Sageli on ühe partneri osalus sissetuleku kindlustamises suurem. See võib viidata võimu võimalikule ebaproportsionaalsele jaotumisele peres, kuna peresiseste võimusuhete üheks aluskomponendiks on majanduslikud ressursid (vt nt Steinmetz et al. 1990). Statistikaameti uuring kinnitab, et mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised. Monitooringusse kaasatud 1574-aastastest meestest enam kui kolm neljandikku (78%) väitsid, et nemad on leibkonnas suurima sissetuleku saajad, naistest määratles ennast peamise tulutoojana iga teine (51%). Ennast perekonna suurima sissetuleku saajateks pidavate naiste üsna suur osatähtsus tuleneb sellest, et suhteliselt suur osa nimetatud vanuses naistest elab ilma partnerita (üksikud, lahutatud ja lesed). Uurimusest selgus, et haridus mõjutab pere suurima sissetuleku saajate
kindlalt selle kemikaali-vabas piirkonnas. Inimeste eksponeerumine mingile ainele võib toimuda kas juhuslikult keskkonna või töö kaudu või ettekavatsetult ravimi või toidulisandiga. Põhjalikult dokumenteeritud õnnetused kemikaalidega annavad olulist teavet aine mürgisuse kohta. Sama annab ka töötajate eksponeerumine mingile ainele nende töökohal, kui monitooring ja protokollimine on heal tasemel. Monitooringusse kuulub kindlasti potensiaalselt toksilise aine ja tema metaboliitide kontsentratsiooni määramine kehavedelikes ning patoloogiliste muutuste biokeemiliste indikaatorite kasutamine. Näide:fosfororgaaniliste insektitsiididega kokkupuutuvatel põllumeestel koliinesteraasi inhibeerimise astme määramine veres. Selliste andmete saamine keeruline ja harva täielik. Katsed vabatahtlikega. Aine ei saa olla tugevalt toksiline ning
annaabi.ee 
