Psühhooloogide seas, kes on uurinud sooprobleeme ja soolist diferentseeritust on enam tuntud R.Anger, B. Lott, Marecek jpt., kelle märksõnadeks on uus arusaamine ja lähenemine `soole` ja `soorollidele`. Soolisi erinevusi on Eesti mastaabis uuritud erinevatest rakurssidest ja nn.sotsiaalpoliitiliselt on kõige töö ja andmemahukamad olnud seni Tallinna Ülikooli,Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Instituudi ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud monitooringud. Mis puutub meie uuringuspetsiifilisse eripärasse, siis sarnase konkreetse valdkonnaga seotud uuringu leidsime Krist Maanase 2004 aasta töös ` Estonian Peoples Attitudes Towards Punishment, based on the Estonian Crime Victim Survey 2004` töös. Sotsiaalne sugu (gender) on suhteliselt uus uurimisvaldkond ning soouuringute teoreetiliste lähtekohtade väljatöötamisega on lääneriikides tõsisemalt tegeldud peamiselt viimastel aastakümnetel
diagnoos. Ravi- Tõenduspõhisusel põhinev, Kogemusel põhinev, Etiopatogeneetiline, Sümptomaatiline. Prognoos- haiguse kulu ja haige seisundi tõenäolise muutumise ennustamine 7. Skriiningud -Sõeluuringute ehk skriiningute eesmärk on haiguse varajane prekliiniline avastamine spetsiaalsete testidega: 1. Haiguseelsed seisundite uuringud/skriinigud 2. Geneetilised monitooringud/skriiningud. MTO: 1. Sõeltestitav haigus peab olema oluline probleem indiviidi ja rahvatervise seisukohalt 2. Uuritava haiguse patogenees peab olema hästi mõistetud 3. Sõeltestitavale haigusele peab olema efektiivne ja varane ravi 4. Testimise järel rakendatava (prekliinilise) ravi tulemused peavad olema paremad kui siis, kui ravi alustatakse haiguse kliiniliste ilmingute tekkimisel 5. Sõeluuring peab olema efektiivne – aktsepteeritud test(id) 6
Epidemioloogia harud: 1) Vaatuslik ja eksperimentaalne (Vaatuslik epidemioloogia: kirjeldav ja analüütiline) Kirjeldav epidemioloogia (kes, kus, millal) - Kogub, kontrollib ja analüüsib haigestumisega seotud näitajaid rahvastikus. 1. Andmed haigusregistritest (vähiregister) Registrite korral oluline kvaliteedi kontroll: diagnoos, ala- ja üleregistreerimine, skriiningu efekt. 2. Spetsiaalsetest uuringutest (monitooringud) Üldiselt täpsem, aga ka kulukam, saame küsida täiendavaid andmeid rahvastiku kohta, (demograafia) · Analüütiline epidemioloogia (miks?) - Kasutades kirjeldava epidemioloogia tulemusi ja teadmisi biomeditsiinist püstitab ja kontrollib hüpoteese haiguse tekkepõhjuste kohta Elulemus (survival): näitab negatiivse sündmuse (surma) puudumist teatud aja perioodil · annab ettekujutuse ravi efektiivsusest · omab tähtsust haiguse kirjeldamisel prognoosil
annaabi.ee 
