Tihtipeale vanemad hoiavad last ägestumisest tagasi kui ta on vihane ning üritavad teema mujale juhtida. Kuid viha jääb siiski alles, ning varem või hiljem tuleb see kuskil välja elada. Siis valitakse keegi nõrgem kellest enda jõud käib üle. K. Izard ( 1999) on öelnud, et viha väljaelamine ei pea toimuma kisa ja hüsteerikaga. Väljendumata negatiivsed tunded võivad jääda meisse, mis viib erinevate somaatiliste probleemideni: peavalu, kõhuvalu, südamevalu ( Ljutova, Monina, 2002). 2. Tunnete kontroll Tuleb õpetada lapsel hakkama saada oma füüsilise agressiivsusega. Kui on näha, et laps muutub agressiivseks võiks ta tähelepanu juhtida muudele tegevustele nt võiksid käepärast olla pehmed pallida, mida laps saaks vastu seina loopida või hoopiski pehmed padjad mida togida selle asemel, et kedagi teist lööma läheks. Tuleb õpetada oma tundeid kontrollima ja tunnete väljaelamine toimuks sobivas ajas ja sobivas kohas
varajaste kiindumussuhete puudumisest, psüühilisest tasakaalutusest või vähestimuleerivast keskkonnast( Toomla 2001). *Kuigi tähelepanu defitsiidiga hüperaktiivsuse tekkepõhjused on erinevad, mõjutavad nad kõik ühtviisi tähelepanusüsteemi ajus (Goldstein 1991). *Meie elus on väga tähtis toitumine. B:Reinhold väidab, et kunstlikud toiduvärvid ja mõningad keemilised elemendid toiduainetes võivad põhjustada tähelepanu puudulikkust (Ljutova, Monina 2002:28). *Peamiseks hüperaktiivsuse tekkepõhjuseks peavad vene teadlased raseduse patoloogiat, afüksiat (hapnikuvaegust sündimisel), infektsiooni teket lapse esimeseleluaastal. N: Zavalenko väitel on hüperaktiivsus 85% juhtudest tingitud sünnituse patoloogiast. *Paljud hüperaktiivsed lapsed on olnud sündides alakaalulised. Nende emad on keskmiselt nooremad kui hüperaktiivsuseta laste emad (Roomeldi jt. 2003:13). 5
annaabi.ee 
