kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seadusparasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embruogeneesis) labitakse liigi fulogeneetiliste eellaste embruonaalse arengu etappe. otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsundinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. moondega areng - selgrootutel ja monedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsundinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis - ja vaegmoondelist arengut täismoone - Mõnedel putukatel esinev areng, mille käigus labitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb naiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. vaegmoone - monedel putukatel esinev moondeline areng, mille kaigus labitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid
Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsutoplasmat ja vaikesi, vahese tsutoplasmaga mune. Parast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sugaamne -sugu maaratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo maaramine ei olene sel juhul valiskeskkonnast. Sugupool korgematel organismidel maaratakse sugukromosoomidega ehk gonosoomidega. 19. sajandi lopul avastati monedel putukatel karuotuubis isesugused kehakesed, kusjuures emastel olid nad teistmoodi kui isastel. Selle avastuse tahtsust ei moistetud kohe, sest seni pusis arvamus, et sugupoolel pole kromosoomidega midagi uhist. Ameerika tsutoloogid Wilson ja Stevens nimetasid 1905. a omaparase kehakese Xkromosoomiks. Nii avastati soomaaramise XX-X0 susteem, mis esineb paljudel putukatel. Meioosi tagajarjel satub neil munarakku alati X-kromosoom, pooltes spermides on Xkromosoom, pooltes aga puudub. Samal, 1905
annaabi.ee 
