Bodin pidas maksustamist eraomandi äravõtmiseks ja seda ei olnud võimalik teha inimeste nõusolekuta (keskaegse dualismi printsiip). Bodin arvas, et see viib mässu ja kodusõjani. · Kiriku allutamine riigile, ei ole mingeid poliitilisi õigusi, ei saa nõuda südametunnistuse järgimise ettekäändel riigi käskudele mitte allumist. Alamal on kuuletumiskohus ainult suverääni suhtes. See ongi üks põhjus, miks läks monarhistidega vastuollu, sest nood olid kaksikvõimu pooldajad, kus kirik sanktsioneerib valitseja võimu ja kinnistab selle jumalikku päritolu. Hobbes pühkis ära kuningavõimu jumalikud alused ja ütles, et inimese kuulekus kuningale tekib ainult algsest lepingust, ta on selle ise ametisse seadnud ja lubanud kõigile kodanikele suveräänile kuuletuda, nii kaua kui see suudab riigi rahu ja heaolu tagada
Prantsusmaal olles oli Walesi printsi, hilisema Charles II koduõpetajaks matemaatikas. Et teda peeti ateistiks, siis printsi kaaskond jälgis, et ta piirduks vaid matemaatikaga ja ei räägiks poliitikast. Seejärel kirjutas ("elutöö"?) Leviathan (1651) rojalistid väitsid, et see raamat õigustas ja toetas varjatud moel Cromwelli status quod, on kirjutatud selleks, et Hobbes võiks ohutult Inglismaale naasta. Vabariiklased aga ei sallinud tema religioonivastusust ja seoseid monarhistidega. 1652 läks tagasi Inglismaal (ja kuni elu lõpuni). 1656 ütles ise, et tema teos ei kutsu üles vastanduma Cromwellile. Olgu kuningavõim või vabariik tugev valitsus on alati parem kui anarhia, olgu see kuningavõim või Cromwelli vabariik. 1655 De Corpore ("Ihust"), sisuliselt teaduslik materialism. Hobbes teeb vigu matemaatikas, saab suure kriitika osaliseks ning teadusringkonnas peetakse teda selle tõttu marginaalseks. Kriitikud