Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"monaadilt" - 2 õppematerjali

Gottfried Wilhelm Leibniz i monaadi teooria
2
docx

Gottfried Wilhelm Leibniz`i monaadi teooria

pole osi,mida on ainult üks. Ta on jagamatu, kuid see ei tähenda seda,et tal puudub oma sisemine struktuur. Niisiis, olen ma inimene, arutab L. Olen ühik, olen substants ega koosne teistest substantsidest. Kuid samasuguseid monaade , kui mina, on teisigi -teised inimesed. Inimesed moodustavad monaadide kogumikus ebatavalise erandi. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad,olgugi, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Võimekamalt monaadilt teisele liikumine on järkjärguline- monaade on lõputult. Siit järeldub, et monaad saab olla aktiivne, loov, tegutsev jõud.Monaad on mõtlev, tundmaõppiv, kujutlev, tajuv olend. Igamonaad eksisteerib igal hetkel ajas. Kui monaad teatudhetkel lakkaks tegutsemast, siis ta ei saaks eksisteerida, nagumateriaalne asi ei saaks eksisteerida ilma ulatuvuseta. Hetkel , kui monaadil ei olnud "teadvuslikke tajusid", olid tal"teadvusetud tajud". Seda seletab L. järgmiselt

Filosoofia → Filosoofia
19 allalaadimist
Gottfried Wilhelm Leibniz
9
docx

Gottfried Wilhelm Leibniz

pole osi,mida on ainult üks. Ta on jagamatu, kuid see ei tähenda seda,et tal puudub oma sisemine struktuur. Niisiis, olen ma inimene, arutab L. Olen ühik, olen substants ega koosne teistest substantsidest. Kuid samasuguseid monaade , kui mina, on teisigi -teised inimesed. Inimesed moodustavad monaadide kogumikus ebatavalise erandi. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad,olgugi, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Võimekamalt monaadilt teisele liikumine on järkjärguline- monaade on lõputult. Siit järeldub, et monaad saab olla aktiivne, loov, tegutsev jõud.Monaad on mõtlev, tundmaõppiv, kujutlev, tajuv olend. Igamonaad eksisteerib igal hetkel ajas. Kui monaad teatudhetkel lakkaks tegutsemast, siis ta ei saaks eksisteerida, nagumateriaalne asi ei saaks eksisteerida ilma ulatuvuseta. Hetkel , kui monaadil ei olnud "teadvuslikke tajusid", olid tal"teadvusetud tajud". Seda seletab L. järgmiselt

Filosoofia → Filosoofia
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun