b) munarakku isel. varuainete kogum ehk rebu, jagatakse hulga alusel - 1. minimaalselt rebu - pärisimetajad (platsentaga), k.a inimene 2. väga vähe rebu - kukkurloomad 3. keskmine rebuhulk - kahepaiksed 4. väga palju rebu - need, kelle mune süüakse - kalad, linnud, roomajad ja putukad paigutuse alusel - 1. rebu ühtlaselt üle kogu raku - imetajatel 2. rebu munaraku keskel - linnud, roomajad 3. rebu munaraku ühes otsas - kahepaiksetel, molluskitel 4. rebu munaraku kesk- ja ääreosa vahel - vesikirpudel Viljastamine See on spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade seostumine ja genoomide (haploidne kromosoomistik) kombineerumine. Jaotatakse: 1. Kehasisene 2. Kehaväline Koht Energeetilised kulud Tõenäosus Näited Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud, suguteedes vähe, eriti munarakke) roomajad
Südamelihased – genereerivad ise närviimpulsse. Putukate lennulihased – vastavalt igale närviimpulsile toimub 1 lihaste kontraktsioon. (sünkroonsed lihased) 1 närviimpulsi mõjus toimub mitu kontraktsiooni, kuni 40 (asünkroonsed lihased) 5. Lihased selgrootutel Sünkroonsed lihased, asünkroonsed lihased e fibrillaarsed lihased 100- üle tonni löögi sekundis. Silelihased – rõngusside ja peajalgsete liikumislihastes on müofibrillid asetatud spiraalselt. Mõnedel teistel molluskitel ja nt okasnahksetel on heeliksikujulised silelihased. Karpide sulgurlihas – u 3x tugevam, kui tavaline vöötlihas: -paramüosiini olemasolu, - vajab suht vähe energiat Vähilaadsete sõrad- eriline asetus- suur ristlõikepindala. Ämblikud sirutavad hüdraulilise rõhu teel jalgu. 6. Gaasivahetus selgrootutel Loomad, kellel ei ole spetsiaalseid gaasivahetusorganeid organismis – ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, suurem osa rõngusse.
(domineerimisel põhinev konkurents) Lisaks võib ökoloogiliste suhetes muutusi toimuda ka evolutsioonilises ajaskaalas. Ökoloogiline regulatsioon kooslustes Spetsialiseerumine ökoloogilistes suhetes toob kaasa koevolutsioonilisi muutusi ja kohastumusi. Vahel nimetatakse evolutsiooniliseks võidujooksuks et teise osapoolega sammu pidada, peavad mõlemad osapooled pidevalt arenema Nt on Tanganyika järves Aafrikas elavatel molluskitel karbipoolmed kujunenud märgatavalt paksemateks kui enamikel magevee molluskitel ja sellele vastavalt on neist toituvate krabide sõrad märgatavalt tugevamad Mass-seemendamine bambus, tamm ja mitmed okaspuud produtseerivad kohastumusena seemnetoiduliste loomade vastu teatud hulga aastate tagant massiliselt seemneid (seemnetest toituvad paljud loomad, taimed kohastunud, kuna siis, kui mida ebaühtlasem on toidukättesaadavus, seda
Seda saab lihast ja veretoitudest. N2: Hormoonid ja mikroelemendid. Jood ja kilpnääre. Joodi puudumisel kilpnääre tursub, ja tekib strugma. N3: Mikroelemendid ja ensüümid. Mikroelemendid kuuluvad liitensüümide koostisesse (tavaliselt metall). Mikroelemendi peal või vahetus läheduses toimub reaktsioon. NB! Ensüüm mis lagundab alkoholi sisaldab tsinki. N4: Mikroelemendid ja transportvalgud. Hemoglobiin sisalda rauda(seob ja transpordib hapnikut. Molluskitel on veres raua asemel vaskja seepärast on neil sinine veri. <-------------------------------------------------------------> Põhjused, mis mõjutavad organismide keemilist koostist. I - Elukeskkond. Kala : mageveekalal on organismis vähem Na, Cl, Mg, Ca kui meres elaval kalal. II - süstemaatiline kuuluvus. Taimedes on rohkem Kaaliumit, loomades Na, Ca ja koobaltit. III - Saastatus. N: pliisaastatus linnades (heitgaas)mõjub seentele ja taimedele. IV - elementide vastandtoime
annaabi.ee 
