suurtootmine. Ka Eestis on üles ehitatud mõned uued retsirkulatsioonisüsteemiga (suletud veekasutusega basseinisüsteem) kalakasvandused. Eestis kasvatatakse rohkem vikerforelli ja karpkala, lisaks ka lõhet, meriforelli, siiga, haugi, tuurakala ja angerjat. Uuemad kasvatatavad kalaliigid on arktika paalia ja aafrika angersäga. Koorikloomadest vähikasvatustes kasvatatakse Eesti looduses levinud jõevähki. Euroopas väga levinud molluskikasvatusalasid pole Eestis registreeritud külma kliima ja vee temperatuuri tõttu.ii Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2014. aastal vesiviljelussektoris kalakasvatusega 50 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, kellest 30 kasvatas kala ja 20 jõevähki. 2015. aastal oli neid ettevõtteid 54, neist kalakasvatuses 32 ja jõevähikasvatuses 22. i https://mereorganismidekultiveerimine.weebly.com/kalakasvatus.html ii http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=1190
53 Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud kaubakalana vikerforelli ja karpkala ning lisaks veel angerjat, tuura, meriforelli, siiga ja haugi. Koorikloomadest kasvatatakse jõevähki. Taasasustamise eesmärgil on kasvatatud haugi, lõhe, jõeforelli, koha, linaski, meriforelli, merisiia, tõugja ja jõevähi noorjärke. Uutest liikidest on hakatud kasvatama aafrika angersäga ja arktika paaliat. Euroopas väga levinud molluskikasvatusalasid pole Eestis registreeritud. Kõige olulisem ja perspektiivikam on seni olnud vikerforelli kasvatamine. Vesiviljeluse toodang oli 2011. aastal 750 tonni (Tabel 9). See on küll väiksem võrreldes suurima mahuga, 1743 tonniga 1989. aastal, ent kui 2010. aasta kuum suveperiood välja arvata, mil kalakasvatuse aastane kogutoodang langes rohkem kui 200 tonni, siis on vesiviljelustoodangu maht aasta aastalt siiski kasvanud.
annaabi.ee 
