Aga algus oli tehtud! Muide- alles 12.sajandil nägi noodikiri tänapäevaselt välja, sest siis märgiti noodid joonestikule ilusti eraldi välja ja lõpuks ometi sai võõra muusikapala selle süsteemi järgi selgeks õppida! 5. noodijoon lisandus 15.sajandil. Guido andis nootidele ka silp- ja tähtnimed. Keskajal oli 4 põhilist helirida, mida kasutati: dooria, früügia, lüüdia, ja miksilüüdia. Need helilaadid erinesid tänapäevasest duurist ja mollist seetõttu, et igas neis oli mõni aste kõrgendatud või madaldatud. Tähtnimedki võttis Guido früügia helilaadirea järgi (vaata oma vihikust, me kirjutasime selle helirea sinna). Tänapäevased duur ja moll helirida võeti kasutusele umbes XV sajandil RAHVAMUUSIKAST. Need kaks helirida võimutsevad tänapäevani.
võtmes ja lõpetab teises. Esimese sümfoonia kirjutas Nielsen samal ajal kui Holstein kirjutas oopuse nr 10. Sümfoonia nr.2(1901-02)- seda sümfooniat inspireeris kirjutama maal, mida Nielsen nägi ning mis rääkis neljast temperamendist(koleerik, flegmaatik, melanhoolik, sangviinik). Teine sümfoonia kannabki nime ,,Neli temperamenti". Sümfoonia on justkui neli erinevat teost, mis kajastavad erinevaid temperamente. I osa- allegro collerico(algab B-mollist G-duur E-bemoll minoor) II osa- allegro comodo e flemmatico III osa- andante malincolico IV osa- allegro sanuineo- Marziale( lõppeb D-minoori põhiakordiga) Flegmaatilise ehk teise osa kirjutamisel visualiseeris Nielsen teismelisest, keda kõik armastavad. Lõpuosas aga visualiseeris rõõmsast mehest. Sümfoonia nr.3(1910-11) ,,Espansiva". Sisaldab soolosid sopranile ja baritonile, mida võib mängida klarneti või trombooniga, kui inimhääle kasutamise võimalust pole. Sümfoonia nr
ta oma isa siia – linna, kuid isa viimane soov oli, et ta maetaks kodumaale, Reini jõe äärde - Schulz jäi nii pikalt ja süvenenult rääkima, et ei pannud tähelegi, kui Indrek vaikselt kadus, see rikkus Indreku jaoks surnuaia võlu, kuid nukrus ja igatus jäid alles - suveks jäi Indrek linna, sisimas lootis veel Ramildat näha, kuid ei saanud, käis vahetevahel põhukuuris istumas, kus kohtas Tiinat ja kassi, Tiina rääkis Indrekule ikka Mollist, kuidas ta endale uusi särke parasjagu teeb, et oma seisust parandada, tahtis neid hirmsasti Indrekule näidata, samas Indrek neid näha ei tahtnud, see meenutas Indrekule tüli oma õega särgiriide pärast, mõtles ka Ramilda särgist, mille välimus talle ei meenunud XXXII - algas uus õppeaasta, Saksamaalt naasis vana Mauruse õpilane Miilinõmm, kes oma teadmisi välismaal täiendamas oli käinud, tuli tagasi, et end õpetajaks pakkuda