(Ehstland), seal käsiraamatus öeldakse: „üchtekit lambas, üchtekit rebbane, üchtekit hunt, üchtekit ilwis on waja sihn Estimah siddes.“ Rätsep ütleb, et nimetus Eestimaa tähistas tol ajal provintsi või kubermangu, mis koosnes neljast Põhja-Eesti maakonnast. (Rätsep 2007: 6) Autor meelest moodustatigi sõna eestlane ilmselt saksa Ehste alusel ning seda võib esmakordselt kohata kirjasõnas 1756. aastal Lundi ülikooli professori Arvid Molleri Eestimaa kirjelduses: „Mis maa elanikkudesse endisse, nimelt lihtsasse talurahvasse puutub, siis ei tarvita nad tänapäeval oma keeles enese kohta mingit üldist nime, vaid kutsuvad ennast maakohtade ja linnade järgi, millele nad on lähimal, siiski teavad mõningad nende hulgast oma maad üldiselt kutsuda „Estima“ ja iseennast „Estlane“, see on eestimaalane.“ (Rätsep 2007: 7) 19. sajandi I poolel hakkas nime Eesti märkima kogu eestlaste asuala, seda hakkas kasutama
Anders Bure (Bureus) Gustav II Adolfi ajal - Rootsi riigi kaart kuuel lehel, 1680. aastail viidi läbi mõisate reduktsioon, sellega seoses suured maamõõdutööd. Instrumentaalmõõdistamine. Mõisakaardid mõõtkavas 1:10400, on ka kihelkondade ja teede kaarte ning mõned maakondade ja kubermangude kaardid, kokku üle 3300, sh 2900 Lm ja 400 Em kohta. Viid Rootsi, kuid toodi 1726 ja 1825 riikidevaheliste lepingute alusel tagasi Venemaale. 1702 Ajalooprofessor Arvid Molleri Liivimaa kaart 1694 - Petter Gedda, Werner v. Rosenfeld, sügavustega Balti mere atlas, ilmus Amsterdamis rootsi, inglise ja hollandi keeles. Vene kartograafia 18. saj 1715-26 Peeter I käsul valmis Soome lahe üldkaart. 1720 alustati Venemaa üldist kaardistamist. 1732 Ivan Kirilovi Liivimaa , 1734 atlas, algusmeridiaan on Vene impeeriumi läänepoolseima linna Kuressaare meridiaan, 1745 akadeemiline Venemaa atlas, eesti alalt 245 nimetust. 1770 - J. F
annaabi.ee 
