Vedeliku pinnaosa lisaenergia ja selle pindala suhe on võrde pindpinevusteguriga s=..U/..S MÄRGAMINE ja KAPILLAARSUS Vedeliku ja tahke keha piirpinnal esineb märgamis nähtus. Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal Tahke kehaga piirneva vedeliku kuju sõltub sellest, kummad jõud, kas vedeliku ja tahke keha või vedeliku molkulide vahelised on suuremad Kapillaarsuse all mõistetakse vedeliku tõusmist või langemist peentes torudeskapillaarides Vedeliku tõus kapilaaris lakkab, kui pindpinevusjõu arvväärtus võrdub raskusjõuga Fr=Fp >> Fr=mg=rhpir2g >> Fp=sl=spir >> h=(2s)/(rgr) AGREGAATOLEKUD ja FAASID Agregaatolekkolm olekut, milles ained võivad esinedagaasiline,vedel,tahke Faasidaine erinevate omadustega olekud (teemantgrafiit) Faasisiirdeks nim protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise
v keha kiirus, joonkiirus r raadius · Võnkeperiood on ühe täisvõnke arv ringi ajaühikus. Tähis f ja ühik (1Hz) · Hälve on keha kaugus tasakaaluasendis. · Võnkeamplituut on maksimaalne hälve. SOOJUÕPETUS IDEAALNE GAAS JA TERMODÜNAAMIKA ALUSED · Ideaalne gaas on gaas, mille molekulid on punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning molkulide vahel ei ole vastastikmõju. · Termodünaamika esimene seadus: keha siseenergia või muutuda kehale antava soojushulga ja kehaga tehtava töö järgi. U = A+Q, milles A välisjõudude töö Q väljaspoolt kehale antav soojushulk U siseenergia (J) · Molekulid on pidevas kaootilises liikumises ning nende vahel on vastastikmõju. · Temperatuur on füüsikaline suurus, mis on seotud molekulide keskmise kineetilise enegiaga.
korrutis, mis ei sõltu gaasist ning on universaalne (R) 4.Seosed, selgitused: Gaasi rõhu erinevad ühikud- 1) Pa(paskal) 1Pa=1N*m2 ; 2)1at (tehniline atmosfäär) 1at=9,81N*m2 ; 3)1mmHg(millimeeter elavhõbedasammast) Isoprotsesside seosed üksteisega- Siseenergia muutmisviisid- 1) soojusülekandena 2) tööna Soojusvahetusel keha sees toimuvad protsessid- KEHA SOOJENEB KEHA JAHTUB · Molekulide kiirus suureneb ja · Molkulide kiirus väheneb ja väheneb suureneb nende kineetiline energia nende kineetiline energia · Keha siseenegia suureneb · Keha siseenergia väheneb · Temperatuur tõuseb · Temperatuur langeb Termodünaamika alused 1. Füüsikaliste suuruste tähised ja SI-süsteemi ühikud: Ruumala V m3 Erisoojus c J/kg*K
vahel, püüab orienteerida dipoole madalaima pot energia asendisse. E(ind) induktsiooni-esine bpolaarse ja mittepolaarse molekuli vahel E(disp) dispersiooni- esineb kõikide molekulide vahel, tingitud osakestes sisalduvate elektronide liikumisest.Gaasiseadused: olekuparameetrid: P-rõhk; V-ruumala; T-temperatuur; normaaltingimused (P=1,01325*10^5 Pa ja T=273,15K) standardtingimused (P=10^5 Pa ja T=273,15K) Olekuvõrrand:PV=nRT (n- gaasi molkulide arv, R-universaalne gaasikonstant) Gaasi molaarruumala:V(m)=22,4 või V(m)=22,7 Osarõhkude seadus(Dalton):gaasisegu üldrõhk võrdub kõikide komponentide osarõhkude summaga Boyle´I-Mariotte´I seadus: n,T=const Gay-Lussac´I seadus: P,n=const Ühendatud gaasiseadus: (P1*V2)/T1=8P2*V2)/T2 VEDELIKUD: kindel ruumala, puudub kuju, puudub kaugstruktuur, üleminekuvorm gaasi ja tahkise vahel, lähistruktuurid on olemas,
Sisse lülitavad, käivitavad selle raja - Stress, tsütokiinid, vabad radikaalid, ultraviolettkiirgus, erinevad antigeenid, tol retseptorid, raku sees olevad retseporitd. Heterodimeer - Rel ja p50 TNF -toime TNF- tapab kasvajarakke, sai sealt selle nime, aga organismis, et kasvajaid tapaks siis vaja sellist kogust et tapab ka organismi. Kui on vähe – mõned üksikud rakud sekreteerivad, plasmas konts madal – muutused veresoonte läbilaskvuses, teatud adhesiooni molkulide eksrprseerumine, tatud neutrofiilide aktiv makrofaagide aktv – lokaalselt Rohkem- jõuab ka teisetsse oragnitesse – luuüdis käivitab vererakkude kiirema küpsemise, maksa akuutse faasi e põletikuga seotud valkude sünteesi suurenemine. Liiga palju – siis süda lakkab töötamast, trombid ja maksa kaudu hüpoglükeemiline shokk. Kui organism on rakelt haige siis enne surma näeme TNF kõrget kontsi ja selle järgi ennustada kui kaa ja kas organism saab veel elada.
annaabi.ee 
