DNA replikatsioon eelneb raku jagunemisele. Sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulis kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis mitoosil tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse. Mitoosi tulemusena on moodustunud tütarrakud geneetilise info sisalduselt samased. Päärilik info sisaldub DNA nukleotiides järjestuses. Selleks, et geenis oleva info alusel saaks sünteesida valku, tuleb dna vastav lõik kopeerida TNA molekuliss.DNA lõiku mis määrab ühe RNA molkuli sünteesi, nimetatakse geeniks. Nilleiinhapeta (DNA ja RNA) ning valkude sünteesiprotsessidele ühine iseärasus on, see et erinevalt teistest biosünteesides on need Matriitssünteesid. See tähendab, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geneetilise info ülekanne. Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA
miljoneid. See muudabki biheeliksi äärmiselt stabiilseks. Biheeliksi kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Üks DNA ahel on teise ahela ,,pöördpilt". See tuleneb komplementaarsusprintsiibist. Kui ühes ahelas tekib ebasoovitav muutus, siis teise ahela nukleotiidne järjestus võib säilida ning selle alusel saavad rakus esinevad ensüümid vea ära parandada. DNA molkuli biheeliksi kujuline struktuur on oluline ka pärilikkuse avaldumise seisukohalt. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleitiidid. Ribonukleotiidid koosnevad lämmastikalusest, riboosist ja fosfaadist. RNA kolm lämmastikalust on samad, mis DNA koostises, kuid tümiini asemel on uratsiil (U) nukleotiidi nimetusega uridiinfosfaat. Monomeeride ühinemisel tekibRNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. RNA
annaabi.ee 
