Samuti võivad sääsklased oma pistetega edasi anda erinevaid pisikuid ja parasiite. Pistesääsklaste sugukond on suhteliselt suur, maailmas võib leida üle 3500 liigi. Neid esineb pea-aegu kõigis kliimavöötmetes, puuduvad vaid kõrbetest, sest vastsed elavad vees, samuti vajavad valmikut suurt õhuniiskust. Eestis on teada neli liiki pistesääsklasi: · Hallsääsk (Anopheles maculipennis) · Laulusääsk (Culex pipiens pipiens) · Linnasääsk (Culex pipiens molestus) · Metsasääsk perekonnast (Aëdes) Verd imevad ainult emased sääsed. Emase sääse kehas valmib umbes 300 muna, mis munetakse seisvasse vette. Referaadi ,,Pistesääsed" eesmärk on anda konkreetne ja põgus ülevaade pistesääsklastest (Culicidae) bioloogiast ja kehaehitusest. Pilt 1: Pistesääsklane. Naturephoto-cz, 2014. 2. Kehaehitus 2.1 Vastsed Vastse keha koosneb kolmest osast, mis on omavahel selgesti eristatavad: pea, rindmik, tagakeha
comparativus ÜLIVÕRRE – gradus superlativus korrapäraste võrdlus- astmete moodustamine • Keskvõrre moodustatakse genitivi tüvest lõppudega –ior (m, f) ja –ius (n); Gen. Sing. – ioris, • Ülivõrre üldjuhul samuti genitivuse tüvest lõppudega –issimus (m), -issima (f) ja -issimum (n); -er-lõpulistel aga meessoo nom. sing. vormist lõppudega –rimus, -rima, -rimum. ALGVÕRRE GEN.SING. KESKVÕRRE ÜLIVÕRRE Molestus, a, um (raske) molest-i molestior, ius molestissimus, a, um Fortis, e (vahva) fort-is fortior, ius fortissimus, a, um Notus, a, um (tuntud) noti notior, ius notissimus, a, um Fallax (petlik) fallacis fallacior , ius fallacissimus, a, um Alacer, is, e (reibas) alacris alacrior, ius alacerrimus, a, um Celer, is, e (kiire) celeris celerior, ius alacerimus, a, um
Amicitiae nostrae memoriam spero sempiternam fore ma loodan, et mälestused meie sõprusest kestavad igavesti. (Cicero) Unus verus amicus est rarus ut reperio üht tõelist sõpra on raske leida O tempora, o mores oh ajad, oh elud Repetitio est mater studiorum kordamine on tarkuse ema Homo homini lupus est inimene on inimesele hunt Amicitia es qui punctum vos plurimus sõbrad on need, kes sind kõige enam tüütavad Diligo ut alio quisnam molestus vos plurimus armasta seda, kes tüütab sind kõige enam, Unus vox opes praeter 1000 sententia üks sõna tähendab rohkem kui 1000 mõtet Carpe Diem naudi päeva Qui habent recipient - Them that has, gets Teneo hoidma Odi et amo näe ja armasta Quare id faciam, fortasse requires - Wherefore this the making , perhaps to seek Nescio; se fieri sentio et excrucior ignoreerima, ennast panid tundma ja piinama Scio te victorium esse enda võitu sa tead
pealiskasvust, nukud on komakujulised, jässaka rindmikuga. Valmikutel on pikad suised, mis emastel putukatel on kohastunud vere imemiseks peamiselt soojaverelistelt loomadelt. Isased sääsed toituvad nektarist. Hallasääsk on tuntud malaaria plasmoodiumi levitajana. Eestis on põhilised vereimejad metsa- ja laulusääsed. Eestis on levinud sääse Culex pipiens pipiens alamliik, kes ründab peamiselt linde. Alamliik Culex pipiens molestus ehk majasääsk elab looduses soojematel aladel (Lõuna-Euroopa). Meil elab see alamliik ainult elamutes, eelistades keskküttega kivimaju ja on elanikele väga tülikas kaaslane. Tema vastsete arenemiseks piisab ainult lillevaasis olevast veest. Surusääsklased on välimuselt pistesääskede sarnased, kuid ei ime kunagi verd. Valmikud on lühiealised, ei toitu. Isasputukatel on sulgjad tundlad. Vastsed arenevad veekogude põhjamudas ja moodustavad seal bentose biomassist põhilise osa
annaabi.ee 
