reagentidega, näiteks halogeenide ning kontsertreeritud väävel-ja lämmastikhappega, andes asendussaadusi näiteks nitrobenseeni. Alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel tekivad alküülbenseenid. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid. Vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni struktuur. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekuls korrapärase tasapinnalise kuusnurgana; igaüks neist on seotud kolme kaksiksidemega, mille telgede vahe on 120°. Kõikidel süsinikuaatomitel on ühesugused omadused ning nende kordsus on kesmiselt 1,67. Benseeni tähtsus. Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi (näiteks etüülbenseeni, fenüületeeni, kumeeni ja nitrobenseeni), plastmasse, sünteesikiudaineid, värvaineid, ravimeid. Benseen suurendab bensiini detonatsioonikindlust
Karboksüül happed sisaldavad funktsionaalset rühma karboksüül rühma COOH struktuur valemiga O C OH Karboksüülrühm koosneb kahest osast: karboksüül rühmast =CO ja hürdoksüül rühmast OH. Karboksüül hapete üldvalem on RCOOH, milles Rsüsivesiku radikaal (või vesinik). Mitmealuseliste karboksüülhapete molekulides on mitu karboksüül rühma. Karboksüül hapete nimetus tuletatakse süsivesiku nimetusest, milles molekuls on niisama palju c aatomeid, lõppu happe abil, CH4 (metaan) HCOOH (metaanhape); CH3CH3 CH3COOH (etaanhape) 1. Karboksüül hapete saamine. Karboksüülhapete üldiseks saamisviisiks on orgaaniliste ühendite oksutatsioon. 1)alkaanide katalüütilisel oksudatsioonil tekivad karboksüül happed. Tööstuslikult toodetakse sel viisil butaanist etaan hapet. Areenid Ehk aromaadsed ühendid. Need on tsüklilised ühendid
annaabi.ee 
