orbitaalid või näiteks ühe aatomi kahe-elektroniline orbitaal ja teise aatomi asustamata orbitaal. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. · Kovalentse sideme puhul kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks, järelikult tekib ühine orbitaal. · Keemilise sideme liigid on: kovalentne, iooniline ja metalliline. · Vesinikside on omapärane keemiline side; molekulidevaheline ja molekulidesisene. · Vesinikside on molekulide vahel, mis koosnevad vesinikust ja suure EN-ga keemilisest elemendist: fluor, hapnik, lämmastik, harvem kloor ja väävel. Molekulisisesed vesiniksidemed on eriti levinud valkudes, nukleiinhapetes, üldse
sidemetevaheliste nurkade väärtused, resonants ja resonantsstruktuurid A X n Em VSEPRi valem: Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare. Formaalne laeng – q = V - (2L+S) , milles q= formaalne laeng; V= valentselektronide arv vabas aatomis; L= elektronipaaride arv; S= sidemete arv ühendis Molekulorbitaali diagrammi joonistamine - O, F, Ne jaoks ühte moodi, teised teisiti. Kui töös on mõni ühend, kus on üks neist sees, näiteks CO, siis arvatavasti kirjutatakse, et kas joonistada diagramm hapniku või süsiniku järgi. Valentselektronide arvutamine, HOMO ja LUMO (siduv või lõdvendav), dia- ja paramagnetism. Gaaside ülesanded - Selle valemi erinevad teisendused, erinevad ühikute teisendused (atm ja bar, kraadi Celsiuse järgi ja Kelvin p1 V 1 p3 V 3
*nummerda süsinikuahel alustades sealt otsast, millele asendusrühm on kõige lähemal *asendusrühmade arv näita ära eesliitega *Kui mitu asendusrühma on identsed (NT: 2 metüül rühma) kasuta vastavat arvu näitavat eesliidet (di, tri jne) Isomeerid on ained, mis koosnevad ühesugustest aatomitest (on sama summaarne valem) kuid omavad erinevat ehitust. Sideme tüübid: Kovalentne kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks ühine orbitaal: Ideaalselt kovalentne side moodustub samaliigiliste, rangelt ekvivalentse elektronegatiivsusega aatomite vahel. Iooniline: Olekus, kus naatriumi elektroni arvel täidetakse klooriaatomi 3p-alakiht,on energia minimaalne. Iooniline side moodustub eriliigiliste aatomite vahel
molekulorbitaaliks. NB! Kovalentse sidemega ainetes on alati molekulid. Polaarse kovalentse sideme korral, tekib polaarne molekul. Polaarsel molekulil on kaks otsa: positiivne ja negatiivne. +otsaks saab aatom, mille EN on väiksem ning otsaks saab aatom, mille EN on suurem. Mittepolaarne kovalentne side- Tekib kui üksteisele lähenevad kaks täpselt ühesuguse elektronegatiivsusega mittemetalli aatomit. Sellisel juhul molekulorbitaali tekkimisel kuuluvad ühised elektronpaarid võrdselt mõlemale aatomile. Sellisel juhul tekib mittepolaarne molekul, mis tähendab, et molekulil ei ole + ega otsa. O2 hapniku molekul O+8| 2)6) O+8| 2)6) 4 Metalliline side -Tekib kahe ja rohkema metalliaatomi vahel. Need aatomid on täpselt ühesugused. Nt. ainult kuld(puhas kuld), kulla-aatomid Ainult hõbe(puas hõbe), hõbeda aatomid
Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne
Need orbitaalid tagavad ulatuslikuma kattumise seotava aatomi erinevus pole Paulingi skaalal väga suur. orbitaaliga ja vastava sideme suurema tugevuse. - Kovalentse sideme puhul kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks, järelikult tekib ühine orbitaal Hübridisatsioonil tekib s ja p orbitaalidest "segunenud" sp orbitaal. - Ideaalselt kovalentne side moodustub samaliigiliste, rangelt ekvivalentse elektronegatiivsusega aatomite vahel. Tekkinud orbitaalide ergastatuse tase on madalam kui p- ja kõrgem kui s- · Iooniline side on side, mis on moodustunud erinevate laengutega orbitaalidel
annaabi.ee 
