aatom moodustab tugevalt elektronegatiivse elemendi (peamiselt F, O või N) aatomiga. Kõige tugevamad vesiniksidemed → H-F....H-F....H-F... H-N-H...N-H....N-H.... 3.Milliseid omadusi mõjutab vesinikside? Molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad ainete sulamis-ja keemistemperatuuri. Ained, mis moodustavad vesiniksidemeid vee molekulidega, lahustuvad hästi vees. 4. Molekulaarsed ained ja kristallvõrega ained. Kuidas neid molekulivalemi järgi ära tunda? Molekulaarsed ained Mittemolekulaarsed ained Kovalentse polaarse ja kovalentse Kristallvõre mittepolaarse sidemega ained. Iooniline või metalliline side Eksisteerivad üksikmolekulidena. NaCl Fe O2; H2O Aatomvõre. ERANDID. Iood tahkena molekulvõre Vesi tahkena molekulvõre Süsinik Teemant: tugevaim lihtaine, ei juhi elektrit Grafiit: juhib elektrit, rabe
· Rasv glütserool + 3 rasvhapet = ester · Polüeteen ehk polüetüleen (-CH2-CH2-)n · Glükoos C6H12O6 · Tärklis 3(C6H10O5)n · Tselluloos 3(C6H10O5)n 4. Oska koostada struktuurivalemi graafilist kujutist ja vastupidi (harj. 3 ja 4 lk 83) 5. Orgaaniliste ainete liigitus ja nomenklatuur (nimede andmine ja valemite koostamine) (harj. 1 10 lk 93 96) 6. Oska koostada etteantud molekulivalemi järgi isomeere ja isomeere ära tunda. (harj. 1 8 lk 98) 7. Polümeerid mõiste, saamisreaktsioonid, näited. (harj. 1 14 lk 101 104) 8. Oska määrata süsinuku oksüdatsiooniastet orgaanilise aine molekulis. (harj. 5 lk 108) 9. Aatomite vastastikmõju molekulis. (harj. 1 4, 6 9 lk 108) 10. molekulide vastastikmõju. (harj. 1 15 lk 110 111) 11. Oska liigitada ja analüüsida reaktsioonivõrrandeid nende toimumismehhanismi järgi. (harj
ette: 2NH3 + 3Br2 + NaOH = N2 + NaBr + H2O. Liidetud ja loovutatud elektronide seisukohalt on redokssüsteem tasakaalus. Lähtudes elektronide üleminekuvõrrandite abil leitud koefitsientidest jääb võrdsustada aatomite arv võrrandi paremal ja vasakul poolel. Vasakul on lämmastikku 2 ja broomi 6 aatomit. Saadustes aga on lämmastiku molekulis kaks lämmastikuaatomit ja naatriumbromiidi NaBr molekulis üks broomiaatom. Järelikult tuleb lämmastiku molekulivalemi ette koefitsient 1 ja naatriumbromiidi valemi ette 6, millega ongi nende ainete molekulide arv kindlaks määratud 2NH3 + 3Br2 + NaOH = 1N2 + 6NaBr + H2O. Naatriumhüdroksiidi molekulide arvu määrab 6 naatriumbromiidi molekuli: 2NH3 + 3Br2 + 6NaOH = 1N2 + 6NaBr + H2O. Lähteainetes on 23 vesinikuaatomit kahes ammoniaagi molekulis ning 61 vesinikuaatomit kuues molekulis naatriumhüdroksiidis. Kuues naatriumhüdroksiidi molekulis on ka 6 aatomit
lahuses. Tähis ppm (parts per million). (Ka miljardikosa). Empiiriline valem – näitab millises vahekorras erinevate elementide aatomid ühendis esinevad. Empiirilise valemi leidmiseks jagame iga elemendi massi tema molaarmassiga. Molekulivalem – näitab mitu iga elemendi aatomit molekulis tegelikult esineb. Nt glükoosi molekulivalem on C6H12O6, empiiriline valem on CH2O. Jagades molekulmassi empiirilisele valemile vastava massiga saame teada molekulivalemi. (2 reaktsioonide põhitüüpi: ioonreaktsioonid ja redoksreaktsioonid) (elektronide arv redoksreaktsioonis on jääv) Oksüdeerija – aine (ioon), mis liidab elektrone Redutseerija – aine (ioon), mis loovutab elektrone Katalüsaator – aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust Elektrolüüt – esineb (vesi)lahuses ja sulas olekus ioonidena nt NaCl või H2SO4 Mittelektrolüüt – ei anna lahusesse ioone, nt glükoos või atsetoon vesilahuses
annaabi.ee 
