pooleli. Sõja ajal töötas ta magnet- ja akustiliste miinide väljatöötamisega Briti mereväele. 1947. aastal asus ta õppima bioloogiat Cambridge'i Strangeways'i laboratooriumisse. Alates 1949. aastast tegeles Crick molekulaarbioloogiaalase uurimistööga Cavendish'i laboratooriumis. Seal uuris ta koos teiste teadlastega röntgenkiirte murdumist. 1953. aastal konstrueeris ta koostöös noore Ameerika bioloogi James D. Watsoniga , keso li liitunud laboriga kaks aastat varem , molekulimudel äärmiselt keeruka geneetilist materjali sisaldava aine kohta, mida tunti nimetuse all DNA e desoksüribonukleiinhape. Selle molekulimudel oli kaksikspiraali kujuga. Hiljem uuris Cricknukleiinhappeid. Ta tegi ka kaugeleulatuvaid avastusi geneetilise koodi kohta, mida need sisaldavad. 1962. aastal andi Crickile koos Watsoni ja Wilkinsiga Nobeli meditsiini- ja füsioloogiapreemia. Kui Watson Ameerikasse naaseis , sai temast Cold Spring Harbor Laboratory direktor
Seepärast nimetatakse sellist süsinikku lineaarseks süsinikuks. Etüüni molekul koosneb kahest süsiniku ja kahest vesiniku aatomist. Seega paiknevad etüüni molekulis kõik neli aatomit ühel sirgel. Etüüni molekulimudel http://dbhs.wvusd.k12.ca.us/webdocs/Bonding/Lab-ModelBuilding/C2H2.jpg Etüünis on üksiksideme (sigmasidemete) kaudu ühe süsinikuga seotud üks vesiniku aatom. Alkeenides sisalduv kaksikside koosnes ühest sigma () ja ühest pii () sidemest. Alküünides sisalduv kolmikside koosneb ühest sigma () ja kahest pii()- sidemest. Selgitus: Lineaarsel ehk sp - süsinikul on väliskihis hübridiseerunud nelja orbitaali asemel kaks orbitaali (üks s- ja üks p-orbitaal)