Sünteeskiudude puhul tuleb see molekul kõigepealt sünteesida madalmolekulaarsetest ainetest. Sünteeskiude liigitatakse molekuli valmistustmehhanismi ja kiuketrusmenetluse järgi. Lähteaineteks on nafta, kivisüsi, maagaas. Toimub kiu ketrus, mis sisuliselt sarnaneb oma olemuselt juba tehiskiudude ketrusele. Sünteeskiudude ketrus toimub põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt valmistatakse kiumolekul ja seejärel kedratakse molekulimassist tekstiilkiud. Eksisteerib kolme erinevat sünteeskiudude ketrusmenetlust: sulatis-, kuiv- ja märgketrus. Aramiidi saadakse kuivketrusega. Inglisekeelses kirjanduses nimetatakse tehis- ja sünteetilisi kiude tihti naturaalseteks ja sünteetilisteks polümeerideks. 5 ARAMIIDKIUDUDE OMADUS JA EHITUS Armamiid on modifitseeritud polüamiid, kus kiumolekulis on lineaarse süsinikahela asemel aromaatsed süsinikringid. Taoline ehitus lisab kiule termilist püsivust ja mehhaanilist tugevust
Paberlõng- Toodetakse kas paberist või vahetult tselluloosist. Liigitatakse: Paber- kiudlõng. Tsellulooslõng, kus tselluloos rebitakse ja kedratakse lõngaks. Ehtne paberlõng. Omadused sõltuvad kasutatud paberi omadustest. Kui puudus on väike tugevus ja tuleohtlikkus. 1.5 Sünteeskiud Keemilised kiud mida toodetakse tööstuslikult madalmolekulaarsetest lähteainetest. Valmistatakse kiumolekulid ja seejärel kedratakse molekulimassist tekstiilikiud, tavaliselt pideva tootmisprotsessina. Sünteeskiudude omadusi saab soovitud suunas muuta: Ketruslahusele lisaainete lisamisega kiu ehituse muutmisega ehk modifitseerimisega. Ketramisel kasutatavad ained on: Matistavad ained- hajub läikivatele kiududele langev valgus ning kiud näib matina. Värvipigmendid- kasutatakse nende materjalide juures mis on raskelt värvitavad või väikse värvipüsivusega. Kasutamist piirab värvimispartii suurus. Optilised pleegitid-