samuti on neil väga erinev levila Sugukond prootealised (Proteaceae) Puittaimed, lehed vahelduvad, omapärase kujuga Õied õisikutes, õiekate neljatine, liitlehine, kroonlehed redutseerunud, tupplehed värvilised, viljalehti üks, viljad erinevat tüüpi Lõunapoolkera üks tähtsamaid sugukondi, 1500 liiki Meile tuttavad perkonnad: banksia, grevillea, prootea Sugukond plaatanilised (Platanaceae) Õied rippuvates kerajates nuttides, õiekate redutseerunud Molekulaartunnuste poolest prootelistega väga lähedane, aga APG III tunnustab plaatanilisi siiski iseseisva sugukonnana Põhjapoolkera levikuga Selts tulikalaadsed – Ranunculales rohttaimed, sisaldavad mürgiseid alkaloide (berberiin) liht- ja liitlehed, lehed sageli lõhestunud Õieosasid varieeruv arv, asetsevad spiraalselt. Tolmukaid palju, viljalehti mitu, seemnes väike embrüo ja rohkesti toitekudet Päriskaheiduleheliste basaalseim rühm Peamised sugukonnad on tulikalised - Ranunculaceae
Sugukond huulheinalised – Droseraceae 110 liiki, levinud kogu maailmas Niisked, vesised, happelised toitainetevaesed kasvukohad Lihatoidulised rohttaimed.Lihtlehed, vahelduvad või kodarikuna Lehtede pealmisel pinnal näärmekarvad, lehed keeravad putuka ümber kokku,näärmevedelik „seedib“ putuka ära.Õied viietised, pikas, algul spiraalselt keerdunud õisikus Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales Kivirikulaadsete selts piiritletakse nüüd peamiselt molekulaartunnuste alusel, morfoloogilised sünapomorfid on: viljalehed ainult alusel liitunud või vabad, emakakaelad olemas endosperm rakulise ehitusega Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae 40. Rosiidid – seltsid, sugukonnad Selts kurerehalaadsed Geraniales
annaabi.ee 
