b) HCl(g) + NH3(g) NH4Cl(t), S<0 H<0 madal temp. c) 2 KNO3(t) 2 KNO2(t) + O2(g). S>0 H>0 kõrge temp. Keemiline kineetika ja tasakaal 1. Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel? Kuna lähteainete kontsentratsioon väheneb reaktsiooni käigus ained reageerivad ära. 2. Millistel juhtudel võib reaktsiooni järk erineda reaktsiooni molekulaarsusest? Ainult lihtreaktsioonide puhul võib reaktsiooni järk ühtida reaktsiooni molekulaarsusega. 3. Milline on järgmiste reaktsioonide molekulaarsus? Millised on nende reaktsioonide kiiruse avaldised (massitoime seaduse järgi) ja reaktsiooni järk? a) N2O4(g) 2 NO2(g), monomolek; I v=kc( N2O4) b) H2(g) + S(t) H2S(g), bimolek; II v=kc( H2) c) 2 CO(g) + O2(g) 2 CO2(g), trimolek; II v=kc(CO)2c( O2)
(massitoimeseaduse põhjal koostatud) reaktsioonikiiruse võrrandis. Määrab ära kontsentratsiooni muutumise Viimane esitub lineaarse sõltuvusena, mille graafiku iseloomu ajas. (sirge) tõusu abiga saab leida aktivatsioonienergia. Reaktsiooni järk, erinevalt molekulaarsusest, ei ole Arrhenius tuletas oma võrrandi bimolekulaarsete reaktsiooni mehhanismiga üldse seotud. Kuna aga reaktsioonide alusel. Mõistmaks, miks reaktsioonikiirus reaktsiooni suurim võimalik molekulaarsus on 3, on ka temperatuuri tõusuga koos kasvab, tuleb tema mõttekäik maksimaalne reaktsiooni järk 3. osaliselt kaasa teha.