veokite sisepõlemismootorid. Kõrgetel temperatuuridel ning rõhu all bensiini mittetäielikul põletamisel keemilistes reaktsioonides tekkinud kõrvalproduktide seas on suure reaktsioonivõimetega ühendeid. NO, NO2, osooni ning süsivesinike kontsentratsioonide muutuseid päeva jooksul võib seletada järgmiste reaktsioonivõrranditega: 1. Primaarsed fotokeemilised reaktsioonid, mille käigus tekib atomaarne hapnik: 2. Atomaarne O reageerib molekulaarsega, andes osooni: O + O2 + M -> O3 + M M - mingi kolmas molekul (tavaliselt O 2 või N2), mis absorbeerib reaktsiooni käigus eraldunud energiat. Ilma selle aineta (M) laguneks osoon kiiresti O2-ks ja O-ks. Järgnevalt reageerib osoon NO-ga, andes NO2: O3 + NO ->NO2 + O2 3. Süsivesinikest tekivad orgaanilised vabad radikaalid: O + R -> R°+ teised saadused O3 + RH -> R°+ ja/või teised saadused. 4. Ahelreaktsiooni arenemise, hargnemise ja katkemise reaktsioonid on väga erinevad, näiteks
lämmastikoksiidide allikaks on sõiduautode ning veokite sisepõlemismootorid. Kõrgetel temperatuuridel ning rõhu all bensiini mittetäielikul põletamisel keemilistes reaktsioonides tekkinud kõrvalproduktide seas on suure reaktsioonivõimetega ühendeid. NO, NO2, osooni ning süsivesinike kontsentratsioonide muutuseid päeva jooksul võib seletada järgmiste reaktsioonivõrranditega: 1. Primaarsed fotokeemilised reaktsioonid, mille käigus tekib atomaarne hapnik: 2. Atomaarne O reageerib molekulaarsega, andes osooni: O + O2 + M -> O3 + M M - mingi kolmas molekul (tavaliselt O2 või N2), mis absorbeerib reaktsiooni käigus eraldunud energiat. Ilma selle aineta (M) laguneks osoon kiiresti O2-ks ja O-ks. Järgnevalt reageerib osoon NO-ga, andes NO2: O3 + NO ->NO2 + O2 3. Süsivesinikest tekivad orgaanilised vabad radikaalid: O + R -> R°+ teised saadused O3 + RH -> R°+ ja/või teised saadused. 4. Ahelreaktsiooni arenemise, hargnemise ja katkemise reaktsioonid on väga erinevad, näiteks
annaabi.ee 
