Mis seadmetega kombineeritakse? Mis on selle meetodi eelised ja puudused? 1. Molekulid satuvad auruna (kui GC-MS) sisestusseadme ionisatsiooni kambrisse 2. Katoodi soojendades tekitatakse elektronid 3. Elektronid põrkuvad molekulidega ning tekivad ioonid 4. Molekul fragmenteerub talle iseloomulikul viisil 5. Kiirendusplaadi abil kiirendatakse elektriväljas tekkinud segu 6. Segu siseneb massianalüsaatorisse (tegemist on tugeva ionisatsiooniga- molekulaarioon laguneb praktiliselt täielikult tütarioonideks) Enamasti kombineeritakse GC-ga (HPLC-ga ei saa kombineerida) Ühend peab olema lenduv Määrata saab ainult madalmolekulaarseid ühendeid (< 1000 amü) Ei tohi laguneda kõrgel temp Molaarmassi identifitseerimine on raskendatud tugeva fragmenteerimise tõttu Väheefektiivne (umbes 0,1% ioniseerub) Ei sobi kokku vedeliku kromatograafiaga Eelised: Laialdaselt kasutatav
tekkinud radikaaliooni nimetatakse molekulaariooniks. Osake võib omakorda laguneda liigse energia või ebapüsivuse tõttu. 160.2 ESI ioonallikas massispektromeetrias Elektropihustus-ionisatsioon (ESI): ioonid tekivad vahetult lahuses elektrivälja toimel ja aurustuvad sealt välja. Enamasti protoneeruvad: M + H+ -> MH+. Aurustumine tagatakse lahuse pihustamisega. Ioonid juhitakse massispektromeetrisse elektrivälja toimel. 161. Mida tähendavad mõisted molekulaarioon, fragment-ioon, fragmenteerumine? Miks esineb elektronionisatsiooni korral fragmenteerumine? Fragmenteerumine on molekuli jagunemine fragmentideks ehk juppideks. Molekulaarioon on molekul, radikaalne ioon, mis on pihta saanud elektroniga mis on elektroni välja löönud ja jääb üks + laeng. Fragment-ioon kui molekul on juppideks jaotunud ning sellele jupile on laeng tekkinud elektroniga pihta saamisest. Elektronionisatsiooni korral esineb
annaabi.ee 
