(ladinakeelne "gelare" külmutama). 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid. Kolloidse süsteemi valmistamise peamised tingimused: 1. Disperse faasi mittelahustuvus või väike lahustuvus dispersioonikeskkonnas. 2. Kolloidosakesi stabiliseerivate ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas. Need pidurdavad näiteks kolloidosakeste kasvu liiga suureks. Meetodid kolloidsüsteemide valmistamiseks määrab ära kolloidsüsteemide vahepealne asend molekulaardispersete ja jämedispersete süsteemide vahel. Kasutatakse nii kondenseerimiskui ka dispergeerimis(peenestus)meetodeid. A Kondenseerimismeetodid. Selle eesmärgiks on väiksemate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide) liitmine suuremateks agregaatideks. Kondenseerumine toimub isevooluliselt, kuna kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine. Kondensatsiooniprotsessi põhiprobleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem
Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks. Kolloidse süsteemi valmistamise peamised tingimused: 1. Disperse faasi mittelahustuvus või väike lahustuvus dispersioonikeskkonnas. 2. Kolloidosakesi stabiliseerivate ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas. Need pidurdavad näiteks kolloidosakeste kasvu. Meetodid kolloidsüsteemide valmistamiseks määrab ära kolloidsüsteemide vahepealne asend molekulaardispersete ja jämedispersete süsteemide vahel. Kondenseerimismeetodid. Selle eesmärgiks on väiksemate osakeste liitmine suuremateks agregaatideks. Kondenseerumine toimub isevooluliselt, kuna kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine. Kondensatsiooniprotsessi põhiprobleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Kondenseerimismeetodis eraldatakse kaks staadiumit: