Krüptide põhjas paiknevad Panethi rakud (cellulae panethenes), rakkude supranukleaarne osa sisaldab atsidofiilset sõmerust. Limaskest lihaskiht on suhteliselt õhuke. Sellele järgnevas submukooskihis paiknevad duodenaal- e. Brunneri näärmed (gll. duodenales Brunneri), mis toodavad mukoidset sekreeti ja milliste aatsinused võivad ulatuda ka sidekoelisse proopriasse. 10. Väikeaju koore kihid Väikeaju koores on 3 kihti. 1. Molekulaarkihis (stratum moleculare) on üksikud närvirakud ja gliiarakkude tuumad. 2. Pirnrakkude e. Purkinje rakkude kihis (stratum purkinjense) on suuremad pirnrakud e Purkinje rakud (neuron purkinjense). 3. Sõmer- e granulooskihis (stratum granulosum) on võrkjalt koondunud sõmerrakkude tuumad. Sõmerkihile järgneb valgeaine. 11. Ektodermi derivaadid Ektodermist kujunevad: • epidermis ja tema derivaadid • nahanäärmed • eessoole, tagasoole epiteel • meeleelundite sensoorne epiteel • silmalääts
5. sisemine püramidaalkiht – lamina pyramidalis interna (kõige suuremad Betzi rakud) 6. multiformne kiht – lamina multiformis (väikesed närvirakud) 41. Väikeaju koore ehitus. Cerebellum. Väikeajukoor (corte cerebelli) moodustab tugevalt liigendunud kääre, milledesse tungib lehekestena säsi. Mediaansel lõikepinnal moodustub põõsakujuline elupuu - arbor vitae. Nagu ka suurajus, moodustab hallaine koore ning eristatavad on kolm kihti: 1. molekulaarkiht – stratum moleculare - paks ja rakuvaene, sisaldab väikseid närvi- ja gliiarakke, mille jätked moodustavad toese pirnrakkude dendriididele. 2. pirnrakkude e Purkinje kiht – stratum purkinjese - Purkinje rakud paiknevad ühes reas, suure tuumaga, meenutab pirni. 3. granulooskiht – stratum granulosum - väiksed ja suured sõmerrakud 42. Naha ehitus. Nahk koosneb epidermisest, sidekoelisest dermisest (pärisnahk) ja hüpodermisest (nahaaluskoest).