Loodus Pinnamood Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida- Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad üle 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest
Kulgeb põhja-lõuna suunas. Kõrgus kuni 1848 meetrit. Kolmas on Retezati mäestik mis asub Rumeenias Trasilvaania alpides Mäestiku kõrgeim tipp on 2509 meetri kõrgune Peleaga. Üle 2300 meetri ulatuvaid mäetippe on kokku üle 60. Neljas on Transilvaania Alpid nende maksimaalne kõrgus on 2455 meetrit Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad enam kui 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp on Moldoveanu on 2544 meetri kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja Kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobruža platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-
territooriumist katavad tasastest kuni lainelistest mäed. Mõned Ida- tasandikest Karpaatide mäetipud Edela-Ungaris on ulatuvad üle 2200 m üle Dunántúli mäed, merepinna. Transilvaania läänepiiri ääres on väike Alpide ja ühtlasi osa Alpidest. Riigi Rumeenia kõrgeim tipp põhjaosas on künkad ja Moldoveanu on 2544 m madalad mäed. Kõrgeim kõrgusel merepinnast. punkt on Kékes , 1014 Mägede ümber on või 1015 m üle küngaste ja kiltmaade merepinna alad, RAHVASTIK RUMEENIA UNGARI RAHVAARV 21 466 200 9 999 000 RAHVASTIKU TIHEDUS 90,2 in/km2 107,5 in/km2
Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Põhjapoolne Rumeenia on mägine maa, samal ajal kui lõunas laiub Doonau org. Reljeef on peaaegu võrdselt jagatud mäestikuliseks (31%), kõrgendikeks and lavamaadeks (36%) ja tasaseks maaks (31%). Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad rohkem kui 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne- Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne- Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungarini. Pikim jõgi on Doonau,
Prahova jõe oruni. Mäestik koosneb rööpsetest põhja-lõunasuunalistest ahelikest. Ahelikud lubjakividest ja konglomeraatidest, südame moodustavad kristallsed kivimid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad rohkem kui 2200 m üle merepinna. Lääneservas on vulkaanilisi ahelikke (nt Harghita ahelik), seal on ka Rumeenia ainus kraater Sfanta Ana. Transilvaania Alpide ehk Lääne- Karpaatide ja ühtlasi ka Rumeenia kõrgeim tipp on Moldoveanu (2544 m kõrgusel merepinnast.) Transilvaania Alpid asuvad riigi keskosas ja on ida-lääne suunalised. Kõrguselt järgnevad Moldoveanule Negoiu 2535 m, Vistea Mare 2527 m ja Lespezile mäetipud 2522 meetriga. Tasandikud ja madalikud Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Lääne pool on suur Transilvaania platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik.
annaabi.ee 
