Venemaalt, Prantsusmaalt, USA-st, Rootsist, Soomest, Ukrainast, Taanist, Saksamaalt, Mehikost ja Argentinast. Kunstnik on osalenud kunstinäitustel ka Jaapanis ja teistes maades. Oma töödest püüab ta säilitada ainult fotosid. 4 Veel temast... Tallinna linnas ta hindab eelkõige seda, et linnal on eriline vaim ja rahulikkus ta on öelnud ,, mulle meeldib selle linna aja kiirus...". Moldaaviat, oma sünnimaad maalib ta siis kui külastab oma sugulasi ja sõpru kes elavad seal. Selest maast on tal enamasti lapsepõlve mälestused. Tema jaoks ideaalne töökoda oleks läbipaistva katusega Pariisis või Suur Britannias.Praegu ta töötab töökojas mis on igavese remondi olekus kuid ta tahab asendada selle uuema ja paremini valgustatuma vastu. Vabal ajal talle meeldib lugeda, kohtuda sõpradega, veeta aega oma lastega või korjata kivikesi mere ääres
Praeguseks on przevalski hobune, viimane tõeliselt metsik hobusetõug maailmas. Kohata võib neid loomaaias, kus on käimas aretus selle hobuse tõu päästmiseks (Kollom, 2005). Teooria tarpani kui ulukhobuse eksisteerimisest põhineb mõnelt üksikult leiult Ida- ja Kesk- Euroopast. Tarpani tunnusteks olid saledam pöialuu kui seda on laia- kabjalistel hobustel ja tunduvalt väiksemad purihambad. See hobuse vorm asustas hilispleistotseenis Moldaaviat, Vene lauskmaad ja Ukrainat. Baltimaalt leitud ulukhobuse luude põhjal saab väita, et praegune hobune oli suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune. Laiakabjalise tüüp (E. Latipes): neid loomi seloomustavad robustsed, suured kabjaluud ja pikk esimene varbalüli. Taprani tüüp (E. Gmelini), kitsad kabjaluud, lühikesed ja kitsad pöialuud ja esimene varbalüli. Enamus leide on just sellelt hobuselt, leiud mis on pärit Rumeeniast, Kirde-Bulgaariast, Lõuna-usbekist, Uuralist ja Ukrainast
ära inimtöö jõul. Põllumaj mehhaniseerimine vaatamata industrialiseerimisele ja kollektiviseerimisele 30ndatel oli vahetult sõja järgsel perioodil tagasihoidlik. Põllumajanduse üldist olukorda mõjutasid ka valitsuse prioriteedid, mis olid suunatud rasketööstuse eelisarendamisele, põllumajandusele sisulisi lisavahendeid ei jätkunud. Olukorda sõjajärgsel perioodil halvendasid veelgi kehvad ilmastikutingimused. 1946 tabas põud paljusid piirkondi, Põhja-Kaukaasiat, Moldaaviat, osaliselt Vm keskoblasteid jne. Tulemuseks saagi ikaldumine ja mastaapne näljahäda. 1946 saak oli üle 2 korra väiksem kui 1940 a-l. Olukord oli nendes piirkondades, kus ilmastikuolud kehvad olid, väga keeruline. Pole võimalik kindlaks teha, kui palju inimesi täpselt hukkus näljahäda tulemusel, realistlik suurusjärk 800 000 inimest. Ka see on väga ränk kaotus rahu tingimustes. Kuna tegemist oli maapiirkondades keerulise olukorraga, siis võimud ei suhtunud sellesse
annaabi.ee 
