punktis ebaõnnestus, kuna minu kasutatavas büretis olid õhumullid sees, need aitas mul õppejõud sealt välja saada. Teist korda tiitrides ei värvunud mu lahus üldse ning kui olin üle poole büretist kolbi lasknud meenus mulle, et olin unustanud fenoolftaleiini lahusele lisada ning sellepärast mu lahus ei värvunudki. Kolmandata korda tiitrimine õnnestus ning selle järgnenud 2 korda samuti. Katse ja arvutuste tulemusena sain lahuse 5 kordse lahjenduse molaarsuseks CMHCl = 0,09 mol/l ning lahjendamata lahuse molaarsuseks CM=0,45 mol/l. Kasutatud kirjanduse loetelu. Praktikumi juhend.
Leiame lahuse molaarse kontsentratsiooni: MNaCl = 23 + 35 = 58g/mol MH2O = 1*2 + 16 = 18g/mol Kui 70cm3 lahuses on 2,2134g, siis 1000cm3 lahuses on 2,2134/70 * 1000 = 31,62 g MNaCl (molaarsus) = mNaCl lahus 1000cm3 / MNaCl =31,62 / 58 = 0,55 mol/dm3 Järeldus: Segus oli 2,2134 gr soola(NaCl) ning sellest sai lahus, mille tihedus on 1,020g/cm3. Soola sisaldavus lahuses on 3,1% ja lahuse molaarsuseks on määratud 0,55M. Töö nr.8 katse 1 Katse 1:suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö vahendid: Keeduklaas, elektripliit, trmomeeter, jahutussegu, uhmer Töö reaktiivid: Distilleeritud vesi, suhkur(sahharoos C12H22O11) Töö kirjeldus: 1. Peenestame suhkurt 2. Pipeteerime keeduklaasi 50 cm3 dest. Vett 3. Asetame keedklaas veega jahutussegusse 4. Paneme kirja temperatuuri, millel vees hakkab jää tekkima 5