Mink (Mustela vison) ja naarits (Mustela lutreola) Nad mõlemad on tihedalt seotud veekogudega ja head ujujad, sukelduvad osavalt ning on amfibiontseks (st kahepaikseks) eluks veel mitmeti kohastunud. Välimuselt meenutavad kolonokki (elab Aasias) ja tuhkruid, ent on neist masajamad, lapikuma peaga, väiksemate kõrvadega, märksa tihetama karvastikuga ja väga paksu aluskarvaga. Naaritsa karvastik on punakam kui mingil. Naaritsal on valge laik mõlemal mokal, mingil aga ainult alumisel (Loomade elu, 1987). Valgete laikude paiknemist on näha ka lisatud piltidelt (vt fotod lk 7). Naarits on mingist väiksem ja nõrgem. Naaritsa tüvepikkus on 32 43 cm, sabapikkus 12 19 cm ja mass 550 800 g. Mingi tüvepikkus ületab sageli 45 cm, sabapikkus on 15 25 cm, mass kuni 1,5 kg. Need liigid erinevad ka hammastiku ja kolju poolest. Naarits. Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad pärast ca 73 päevast tiinust mais
Naarits ( Mustela Lutreola) Mink ( Mustela Vison) Kehaehitus ja välimus Nad mõlemad on head ujujad, sukelduvad osavalt. Väliselt meenutavad tuhkruid, kuid on neist masajamad, lapikuma peaga, väiksemate kõrvadega, tihedama karvastikuga ja väga paksu aluskarvaga. Ühtlaselt tumepruun karv on naaritsal punkama tooniga, kui mingil. Naaritsal on valge laik mõlemal mokal, mingil vaid alumisel. Varvaste vahel on neil osalised ujulestad. Naarits on mingist märgatavalt väiksem ja nõrgem. Tüvepikkus on naaritsal 32-43 cm, sabapikkus 12- 19 cm ja mass 550- 800 grammi. Mingi tüvepikkus ületab sageli 45 cm. Sabapikkus 15- 25 cm ja mass kuni 1, 5 kg. ( Loomade elu) Leviala Eluviisilt on nii mink kui ka naarits öised. Naaritsa leviala on katkendlik. Teda leidub Hispaanias ja Prantsusmaal, Rumeenias, Venemaal ja Valgevenes
annaabi.ee 
