kogum, eksamite ja ainete arv, omandatud info hulk jne, on ka väga keeruline olnud kooli viia kvalitatiivset arusaama õppimisest, mis pealegi ei ole tihti mõõdetav“ (Kuurmee, 2015)3 ning 2 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, pt 4 3 Kuurmee, T. (2015). Õppimise mõistmisest (4.osa), http://huvitavkool.blogspot.com/2015/01/tiiu-kuurme-oppimise-moistmisest-4osa.html, vaadatud 20.06.2015 2 L.Türnpuu:“Meie edasiliikumise piduriteks ei ole seadusandluse lünklikkus ja rahapuudus, vaid meie enda vaimne okupeeritus, totalitaarne mõtteviis, kõvakäeliste meetmete ülehindamine, juhtide lünklik juhtimisteadvus, isiklik ambitsioonikus, eneseeksponeerimine, kinniolek aineparadigmas, õpilase käsitlus töödeldava objektina“ (Türnpuu, 1996) 4, mida võib
sümboolne paik kus kohtub võib olla põrkub hulk kultuure. Kultuur ja sümbolism on suurbritannia inimgeograafia seas suhteliselt harvad teemad. Briti inimgeo toimib teatud eelduste alusel: inimeste ratsionaalsus, püüd parandada maailma-tulemused, empiirilised andmed. Sellest lähtuvalt on ära kadunud geograafia tegelik võlu- see inim maailma iile imestamise tunne, room inimelu rikkaliku ja mitmekesise mosaiigi vaatlemisest ja refl ekteerimisest ning selle eleganrsete valjenduste moistmisest inimese maastikul. Teiseks on geograafiast pagendatud kõik võimsad tunded ja kired. Mõte, et inimese maastikele võiks rakendada samasuguseid tõgenduslikke võtteid, nagu me kasutame m6ne romaani, luuletuse, filmi v6i maali uurimisel on üpris võõras. Minu eesmärk on uurida just seda pakkuda viise kuidas käsitleda geograafiat sarnavord inim-kui sotsiaalteadusena. Üksikud inimgeo on seda lähenemisviisi kasutanud alates 1970 a. Olles seotud sotsiaalsete liikumistega, feminism jne
annaabi.ee 
