Enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline talurahvale eestindati ja mugandati teiste maade kirjandusest lihtsa sisuga rahvaraamatuid ja nõnda kujunes eesti talupoja lugemisvara sisult samasuguseks, nagu see oli Saksamaa talurahval. 18. saj lõpul alanud jutu- ja õpetuseraamatute ilmumine jätkus 19. Saj alguses. Nii ilmus Karja pastori Friedrich Willem von Willmanni raamatu ,,Juttud ja teggud" (esitrükk 1782), kolmas trükk 1804. a uue tiitliga ,,Juttud ja Moistatussed". Jutukogu 1804. aastal trükitud kolmas väljaanne on Otto Reinhold von Holtzi poolt tallinna keelde pandud ja ümber töötatud. Välja on jäetud kolm Willmanni valmi ja lisatud neli uut juttu. Willmanni raamatu eeskujuks ja allikaks oli Gotthard Friedrich Stenderi lätikeelne raamat ,,Jaukas Pasakkas un Stahsti" (1766), mis omakorda tugines saksa kirjandusele. Kuigi Willmann ise oli pärit Lätist
Arvelius kirjutas ka saksakeelse näidendi "Elisa" ning mitmeid artikleid eesti keele arengu kohta. Teosed: "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" I-II (178287) "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (1790) Friedrich Wilhelm Willmann (1746-1819) Lätist pärit, Kuramaal sündinud, Riias kasvanud. Isa oli rahvuselt sakslane, ema Rootsi laevstikukapteni tütar. Õppis Göttingenis teoloogiat. 1782. aastal ilmus temalt ilmlikult jutustav ja moraliseeriv teos "Juttud ja Moistatussed". See oli isukalt loetud ja levitatud. Johann Wilhelm Ludwig von Luce (5. september (23. august) 1750 Hasselfelde - 4. juuni (23. mai) 1842 Kuressaare) oli estofiil, pastor ja kirjanik.alates 1774 õppis usuteadust Göttingenis ja alates 1776 Helmstadtis. 1781. aastal läks Rootsikülla koduõpetajaks. 17831785 Püha kirikuõpetaja. Sellest ametist loobus ta paari aasta pärast usuliste kahtluste tõttu. 28. augustil (17. august)il 1784 abiellus mõisapreili
annaabi.ee 
