Koosseis Karin Leetsar – sopran Mari Holm – alt Fred Rõigas – tenor Rauno Muttik – bariton / beatbox Reimo Kiisk – bass Madis Isand – helirežissöör Saavutused Kevadümin 2006 Kevadümin 2007 2007. a Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad Leipzigis rahvusvaheline vokaalansamblite konkurss VIII Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival 2010 Rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elühelü 2010 Rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elühelü 2011 Muusika https:// www.youtube.com/watch?v=BNHZce1TCa8 https:// www.youtube.com/watch?v=HNMdtVPh4tU https:// www.youtube.com/watch?v=HwqXfKeQvgA
Iga aasa äär on kujundatud eri liiki puudegruppidega. Park on liigirikas, seal kasvab 57 taksonit puid ja põõsaid. Põhipuuliigid on tamm, pärn ja kuusk. Koht kultuuris: 15. sajandi teisel poolel hakkasid Tartu piiskopkonna vasallid oma mõisapõlde laiendama. Hakkasid kujunema ka uued mõisad. Andmed mõisa kujunemise kohta pärinevad L. Stryki mõisaajaloo alasest teatmeteosest, mille järgi koosnes Mooste vanasti kahest mõisast Moisekatsist (Moisekatzist) ja Kaugositzist (Kauksi). Moisekatsi oli küla Kirumpä lossi maa- alal, mille Poola kuningas Stephan Bathory Võnnu (Cesise) maakohtunikule Wilhelm Sturzile andis. See jäi Wilhelm Sturzi poja Caspari kätte Rootsi võimu kehtestamiseni 1625.a. Sturzide mõisavaldust kinnitab ka 1638.a maarevisjon. Mõisal oli mõisapõlde 2 ja talupõlde 6 adramaad. Kauksi oli juba piiskoppide ajal küla, selle andis Stephan Bathory Basilius Kutzynale. Mõisal oli mõisapõlde 2 ja talupõlde 4 adramaad. Rootsi ajal mõisad riigistati. 1625
Kivi otsas istudes tilkunud rasked higitilgad tema otsa päält maha paksu rohtsse. Pärast aga hakkanud Kalevipoja higitilkade asemele karuohakad kasvama, ja praegu leitakse neid igalt poolt üle maa, kus neid mõnes kohas silmaveeohakateks kutsutakse. Enamiste kasvavad karuohakad ikka kivide ümber. · Võnnu kihelkonnas Ibaste mäe peal on üks väikene kuusemetsa salgukene, mida Kalevipoja koorma asemes kutsutas. Ta saanud sedamoodi sinna: Kalevipoeg vedanud Moisekatsi metsast talve ajal hagu üle Lääniste jõe. Selle koha peal aga läinud temal regi katki ja koorem jäänud sinna maha. Olnud kuuseoksad, millel käbid (kukud) küljes olnud. Nendest pudenenud seemned välja, mis kasvama hakanud, kuna muist hagu suve ajal karjalapsed ära kandnud ja muist mädanenud. Et aga sääl kõva kuiv savine maa on, ei ole puude kasvul mingit lopsakat kasvamise jõudu, vaid on kängus ja kägaras. Kasutatud allikad : http://www.folklore
annaabi.ee 
