annab ülevaate Patkuli elust. Ent Liivimaa saatus osutus ikka selliseks, mida Patkul oli kartnud Vene võim oli oma kanna kauaks selle maa üle kinnitanud. Kapitulatsioonilepinguga 1710. aastal säilitati Balti aadli eesõigused ja mõisad. Säilis luteri usk ja saksa keel, vähemalt 19. sajandi teise pooleni, kui üleüldine venestamine algas. "Isegi kui Patkuli iseloom oleks olnud laitmata, tema abinõud puhtad tema koht ajaloos oleks siiski ainult surmamõistetud ideede viimaste mohikaanlaste Brutuse, Götz von Berlichingeni, ehk ka ainult Catilina kõrval"- Helmi Neggo Kasutatud kirjandus 1. Neggo, Helmi: "Johann Reinhold Patkul Kõige suurem liivlane", Kirjastusaktsiaselts "Varrak", Tallinn, 1920. 2. Erdmann, Yella: "Liivimaa riigimees Johann Reinhold von Patkul" Berlin 1970, eesti keelde tõlgitud "Olion" 2007 3. Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Reinhold_von_Patkul
püstiaetud juustega meedia fookusesse jäi, oligi punk- moe- ajastu alanud. Tema kaaslanna aga pani õpetajaameti maha ja hakkas ansambliliikmete peal oma ekstravagantset moeloomingut katsetama. Punk- moe generatsiooni, kes sündis optimistliku ja unistava hipiaja varjust, võib vaadelda kui anti- hipisid: ilusate laulude ja tagasi looduse rüppe eluhoiaku asemele astus kavatsetud pahelisus, agressiivne lodevus ja kolmeduuri amatöörm uusika. 1977 . A astal kujunes punk’ i noorsoo tunnuseks mohikaanlaste soengustiil, millest sai hiljem kogu punk- moe identiteet. Rõivastus, mida enamasti iseloomustatakse kui anarhistlikku, tekkis tihti juhuslikult kombineeritud nahkpükstest, koolipintsakust ja katkikäristatud särkidest koos needitud kaelarihmade, haaknõelte, lukkude ja kettidega. Lõdvalt rippuv lips, tanksaapad, ebakorrapäraste äärtega T- särgid ja kitsad treeningpüksid olid hiljem malliks ka pärismoele.
annaabi.ee 
